Kuidas on lood riigieelarve laekumistega jaanuaris ja veebruaris, st kui palju 2008. aasta eelarvetuludest on laekunud? Kui neid numbreid võrrelda 2007. ja 2006. aastaga, kas on märgata olulisi muutusi?
Jaanuari laekumine ei olnud halb ? 7,8 miljardit krooni ehk 8,1 protsenti riigieelarvest. Jaanuari lõpu seisuga ületasid riigieelarve tulud kulusid 1,9 miljardi krooni võrra.
Võrreldes eelmise aasta esimese kuuga on riigieelarve tulude laekumine kasvanud 28,5 protsenti. Möödunud aastal samal ajal oli eelarve tulude ja kulude vahe 1,4 miljardit krooni. Jaanuari lõpu seisuga moodustasid eelarve kulud 5,9 miljardit krooni, mis on 6,6 protsenti plaanitust.
Veebruari kohta ei oska praegu öelda, selgus saabub 10. märtsil. Oleme ministeeriumis kokku leppinud, et ametliku korrastatud tulemuse saab välja käia iga järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks.
Aasta algul võib olla raskusi nii maksulaekumistega kui ka inflatsiooniga. Sellega oleme arvestanud. Murekoht on käibemaksu laekumine, mis teisalt näitab, et inimesed on muutunud säästlikumaks. Uhkeid autosid ostetakse vähem.
Miks Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (RKAS) kohustused pole kajastatud riigieelarves? Milline on Teie hinnang ? peaksid kõik riigi kohustused ikka riigieelarves kajastuma või mitte?
Olen seda meelt, et need kohustused peaksid kajastuma riigieelarves. Kõik need head soovid, mille saatel kunagi otsustati, et ei pea, vajavad ümbervaatamist. Neid asju tuleb muuta. Meil on ikkagi mõistlik rääkida eelarvest, kus kõik riigi kohustused on kajastatud.?
Kuuldavasti nõuavad ka Eurostat ja meie statistikaamet RKASi kulutuste kajastamist riigieelarves?
Isegi vaatamata nendele nõudmistele on aeg need asjad nüüd paika panna.
Kui kiiresti suudate tegutseda? Kas 2009. aasta riigieelarves on juba kõik RKASi kohustused sees?
Läbirääkimised käivad, see töö tuleb teha käesoleva aasta jooksul. Sügisel oleme targemad.
Kuidas ikkagi jääb koolide remondiga? Haridusminister on sellel teemal esinenud traagilise avaldusega.
Haridusminister on põhjendatult oma valdkonna eest väljas. Koolid on oluline valdkond, kus tuleb investeerida. Kuidas ja millised need investeeringud saavad olema, selgub riigieelarve strateegia koostamise protsessis ehk aprill ja mai annavad esialgse vastuse, mida me saame teha. Kui mõnede koolide remontimine nihkub tahapoole, siis pole midagi teha, lihtsalt olukord on selline. Oleme parimas usus, et kõik investeeringud saavad ühel hetkel tehtud.
Kui põhjendatud on eeltoodu valguses Jõhvi, Narva ja Võru uued politseimajad? Hiljuti kirjutas siseminister alla lepingu, mille järgi algab varsti Võru, Jõhvi ja Narva politseimajade projekteerimine, neist kaks esimest peavad valmima 2010. ja Narva hoone 2011. aastal?
Siseminister Jüri Pihl pole neid lepinguid alla kirjutades oma volitusi ületanud. Kuid praegune Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi kaudu investeeringute menetlemine on ebatäiuslik ja nii me ei suuda kõiki riigi kulutusi kontrollida.
Mis puudutab politseimajasid, siis võtame või Ida-Virumaa. Olukorras, kus seal valmib kindlasti väga vajalik ja oluline suur Viru vangla ning kurjategijad paigutatakse nüüdisaegsetesse oludesse ? tõsi küll, mitte mugavatesse, sest kamber-tüüpi vangistus pole mugav, Gulag-tüüpi vangla on pätitegemiseks märksa meeldivam koht ? ei saa politseinikke jätta Hrushtshovi aegsetesse hoonetesse. Eesti riik peab Ida-Virumal kohal olema. Aga korrakaitsjatele ei anna Nikita Sergejevitshi aegsetes hoonetes töötamine suurt indu. Tekib ebakõla ? kinnipeetavad on paremas olukorras kui korrakaitsjad.
Mis saab eeltoodu valgusel uuest Tallinna vanglast?
Eks vangla ehitus saab olema samas järjekorras teiste objektide rajamisega. Ma ei kahtlegi selles, et vanglasüsteemile tuleb remondi või uute vanglate ehitamisega ring peale teha. Kui küsida, kumba eelistada, kas vange või lapsi, siis minu süda on laste poolt.
Selge, et ka vanglad tuleb korrastada. Muidu jäämegi inimõigusorganisatsioonidele selgitama, miks meie vangide olud on sellised, nagu need on.
Selge, et tegemist on poliitilise otsusega ja ma loodan siiralt, et meil on poliitilist tarkust õigeid otsuseid langetada.
On uues eelarvestrateegias aastateks 2009 ? 2012 põhisuunad juba paika saanud?
Tahame jätkata seda, mis on eelnevalt juba koalitsioonis kokku lepitud. Eelarvestrateegial pole mõtet, kui igal aastal hakatakse uusi eelistusi välja pakkuma. Selge on, et investeeringute tempo üle tuleb arutada.
Millistest Jõgevamaa suurematest investeeringutest 2009 ? 2012 saab praegu rääkida?
Liiga vara veel.
Riik peab arvestama, et tasakaalu säilitamisel riigieelarvet investeeringutega tasakaalust välja ei viiks. Heldelt jagatud lubadusi tuleb tõenäoliselt kärpima hakata. Kui suureks prognoosite 2009. aasta riigieelarve kasvu?
2009. aasta riigieelarve suurus sõltub sellest, milline tuleb rahandusministeeriumi koostatav kevadprognoos. Seda prognoosi võetakse arvesse riigieelarve strateegia koostamisel. Alles pärast seda võib öelda, kui suurt eelarve kasvu me ootame.
Tartu-Tallinna maantee neljarealiseks ehitamise rahastamise üksikasjade üle on koalitsioonis juba tükk aega vaieldud. Selge on, et väljapakutud mahus seda ei tule. Mis siis tuleb ja mida mitte?
Koalitsioonilepingus on kirjas ehitada Tallinna-Tartu maantee neljarealisena Koseni välja ja ka sealt edasi kuni Mäoni. Tee neljarealiseks ehitamist tuleb võtta etapiviisiliselt. Kõige murelikum etapp on Kose-Mäo lõik, mis läheks maksma ligikaudu 1,5 miljardit krooni. Juba Kose-Aruvalla lõik läheb kavandatust kallimaks.
Koalitsioonilepingus on kirjas, et alustatakse Kose-Mäo lõigu rajamisega. Spetsialistid oskavad täpsemalt öelda, kui kaugele on võimalik 2011. aastaks jõuda. Tahaksin loota, et 2011 on Mäolt Koseni muldvalli näha.
Mis puuudutab rahastamist, siis majandusministeerium on teinud valitsusele ettepaneku anda Tallinna-Tartu maanteele rohkem vahendeid ehk kui praegu räägime umbes 12 miljardist kroonist, mis on teede ehituseks järgmise kolme aasta peale ette nähtud, siis majandusministeeriumi kava kohaselt võiks raha olla kolm miljardit krooni rohkem ehk seega 15 miljardit. See on jälle prioriteetide seadmise koht ? koolid, vanglad, teed. Kui praegu räägime Kose-Mäo lõigule kuluvast 1,5 miljardist kroonist, siis eelarveliste vahendite poolest on võimalik sellega edasi minna.
Kui kaua see koalitsioon Teie hinnangul nende nähtavate sisepingetega veel koos püsib?
Meie oleme motiveeritud tööle. Nii kaua, kui saab tööd teha, oleme ka valitsuses. Kui tööd enam teha ei saa, siis pole ka valitsust. Väga selged teemad nagu näiteks töölepinguseadus või kultuuriürituste käibemaks on meie jaoks olulised. Me pole tahtnud olla kolmandajärguliste kraaklemiste osapooled.
HELVE LAASIK
