Rahalise toeta pole võimalik puisniitu taastada

Riigi rahalise toetuseta poleks võimalik Hanikatsi puisniitu taastada, sest juba ainuüksi inimeste ja tehnika vedu laidudele maksab omajagu.

“Puisniidu taastamiseks kirjutasime KIK-ile projekti, aga selleks raha ei antud, viidati loodushoiutoetusele,” rääkis Andres Miller.

KIK-ilt saadi raha, millega Hanikatsi Rootimaa metsas põlispuude ümbert võsa maha võeti. Eestvedamise võttis enda peale Aira Toss, tema taotleski loodushoiutoetust ja nii asuti 2005. aastal puisniitu taastama.

“KIK toetas rahaliselt loodushoiutoetuste süsteemi toimimise tagamist laidudel ja puisniidu taastamise puhul siis konkreetselt mereveokulude rahastamisega. KIK on viimastel aastatel igal aastal laidude hooldamist (niitmist ja karjatamist) ja taastamist toetanud. Toetuseraha tuleb PRIA-st ja taastamise raha LKK-lt, KIK toetab merevedu (lambad, niitmistehnika, talgulised jne), aiamaterjali ostmist ning osaliselt niitmiskulude (remont, kütus, varuosad jmt) katmist, mis on meretagustel laidudel suuremad kui mujal. Ilma KIK-i toeta ei leiaks muidu laidudele hooldajaid, sest lisakulud ületaksid tulusid,” selgitas Andres Miller.

Tema sõnul toetas KIK rahaliselt ka nn tulemusseire projekti, mida Elle Roosaluste ellu viib. Ka praegu on uus taotlus menetluses ja asjaosalised loodavad, et see raha ikka saadakse. 

Puisniit

Puisniit on niiduala, kus väikeste rühmadena kasvavad peamiselt lehtpuud ja -põõsad.  See on metsavööndi inimmõjuline ökosüsteem. Et puisniit ei võsastuks, on seda vaja korrapäraselt niita. Lääne-Eesti puisniidud on Põhja-Euroopa liigirohkemaid ökosüsteeme. 20. sajandi keskpaigani oli puisniite Eestis rohkesti, nüüdseks on nad peaaegu hävinud. Allikas: EE  

Hiiumaa laiud

*Laiemalt võttes on need kõik Hiiu maakonda kuuluvad väikesaared

*Kitsamalt võttes kannab Hiiumaa laidude nimetust laidudeahelik Väinameres Hiiumaast kagus.

*Laiud on looduskaitse all

*Suurim ja kõrgeim on Saarnaki laid, mille pindala on 136 ha ja kõrgeim punkt ligi 9 m.

*Kõrguse poolest on järgmine Öakse laid 8,2 meetriga

*Pindala poolest  on järgmine Hanikatsi 82 hektariga (kõrgus on 7,2 m).

*Inimtegevuse vanimad jäljed pärinevad Hanikatsilt, kus 1996. a avastati muistne põllupeenar, mille vanuseks määrati tuhat aastat

*Kirjalikud andmed inimasustusest laidudel pärinevad XVI sajandist

*Kõige rohkem laide olid asustatud XIX sajandil, mil Hanikatsil ja ka Kõrglaiul tegutsesid kõrtsid

*Praeguseks laidudel püsiasustus puudub, Saarnakil elasid inimesed 1973. a sügiseni. Allikas: RLKK 

HELVE LAASIK

blog comments powered by Disqus