Meisterlikkus raha säästa ja kasvatada on väga vajalikud oskused, mis võimaldavad meil tulevikus midagi huvitavat ning erakorralist ellu viia. Samas on inimestel tihtipeale väga raske ette kujutada, kuidas nad elavad näiteks 20 aasta pärast.
Kui kujutataksegi ette, siis enamasti nähakse reaalsuse asemel hoopis soovunelmat. Seega, ole korraks iseenda vastu aus ning mõtle, kas oled seadnud endale pikemaid eesmärke, kogumisplaanidest kinni pidanud või kuidagi tulevikku investeerinud.
Igal juhul ei saa me üle ega ümber reaalsusest, et meie tulevik sõltub meie endi valikutest. Isegi juhul, kui loodad lotovõidule. Ka selle saamiseks pead midagi ise ära tegema – näiteks ostma vähemalt lotopileti. Sellegipoolest ei tasu ainult võidule lootma jääda, sest selle tõenäosus on imepisike. Proovima peab reaalsemaid lahendusi.
Kui kujutate ette tuleviku-mina ning pildil on hea, mugav ja põnev elu, siis pead teadma, et selle saavutamiseks on vaja tegutseda. Tulevikuks on vaja säästa, koguda ja investeerida.
Räägitakse, et lapsed on meie pensionisambad, kuid kas me tõesti tahame elada oma laste tuleviku ja heaolu arvelt? Tihti loodetakse liiga palju ka riigile. Siin tasub tegelikkusega tõtt vaadata ning mõista, et riik ei taga sulle praeguse elustandardi säilimist, vaid miinimumi, mis on vaja, et hakkama saada.
Kogumine vs. sport
Paljud soovivad elada päev korraga ja mitte tulevikule mõelda, kuid sellist mõtteviisi ei saa kuidagi soovitada. Me kõik peame andma endale aru, et oleme igas mõttes seotud oma tuleviku-minaga ja ise enda eest hoolitsema. Nii nagu vastutame oma praeguse ja tulevase tervise eest, nii vastutame ka oma majandusliku seisu eest.
Enne kui jõuan kuiva rahakogumise jutu juurde, toon ühe paralleeli. Võib-olla on see sulle juba tuttav lugu, kuid kujuta ette, et tegeled mõne spordialaga – näiteks jooksmisega. Sa tead, kui raske on teha esimest sammu, et astuda õue või minna jooksulindile. Tihtipeale käib selle juurde palju vabandusi, nii iseendale kui ka teistele – ilm on kehv, spordisaal on kodust liiga kaugel, sõber niikuinii ei lähe või parasjagu on hakkamas Eesti laulu finaal.
Aga võib-olla tead ka seda tunnet, kui sa oled jätnud kõik need vabandused kõrvele ja lihtsalt läinud. See tunne on suurepärane, eks ole? Seejärel tunned, et tahad seda veel ja veel kogeda ning siis veelgi rohkem. Lõpuks oled jõudnud hetke, kus oled seadnud omale pikad eesmärgid, sest sa ei taha, et see mõnus tunne lõppeks!
Sama on ka teiste hobide: reisimise, raamatulugemise, küpsetamise või miks mitte ka raha kogumisega. Kui võrrelda viimast spordiga, siis leiab ka siin palju vabandusi: raske on alustada, ma teenin raha kõrvalepanemiseks liiga vähe, pangad ei maksa piisavalt intressi ja milleks, kui mul nagunii olemas pensionisammas.
Aga unusta korraks vabandused ja pane lihtsalt raha kõrvale. Alusta kasvõi 50 euroga kuus. See teeb poole aasta pärast 300 eurot. Vaevalt, et sa sel hetkel pettumust tunned. Sul tekib hoopis tunne, et tahad seda tunnet veelgi kogeda ning kogud edasi. Lõpuks oled jõudnud sinna, kus oled seadnud pikaajalise eesmärgi, sest sa ei taha, et lõppeks mõnus tunne, mida kogutud summa sulle annab.
Kuidas alustada?
Kuidas alustada, kui oled kõik vabandused kõrvale jätnud? Kõige kiirem ja lihtsam viis raha koguda on teha arvelduskonto. Tee eraldi konto, et saada parem ülevaade oma igapäevastest rahaasjadest. Sellisel moel oled paremini kursis, kui palju kulub vajalikele asjadele ning kui palju on kogunenud tuleviku tarbeks.
Alternatiiv tavalisele arvelduskontole on tähtajatu reservhoius, kus on võimalus teeninda intressi ning lisaks parandab see raha kogumisel enesedistsipliini. Sellegipoolest ei pane sa oma raha täielikult kinni ning saad selle vajaduse korral kohe hoiuselt oma arvelduskontole kanda. Seda kindlasti ei tohiks teha kergekäeliselt ning raha kasutusele võtmisele tuleks mõelda vaid viimasel juhul, sest rahasumma stabiilseks kasvuks on väga tähtis regulaarne säästmine. Kõige parem viis stabiilseks kogumiseks on kanda iga kuu reservhoiusele kindel protsent oma sissetulekust.
Kõige populaarsem on jällegi tähtajaline hoius. See sobib sellisele kogujale, kes on siiani oma säästud hoiupõrsasse paigutanud, aga eelistab nüüd oma rahale turvalisemat keskkonda. Tähtajaline hoius erineb eelnevatest selle poolest, et hoiusele ei saa valitud aja jooksul lisamakseid teha ega sealt ka raha välja võtta. Nii saad end eemal hoida impulssostudest ja muudest hetkeplaanidest, mida hiljem võid kahetseda. Hoiusel olev raha kantakse sinu arvelduskontole pärast hoiuse tähtaja möödumist.
Kokkuvõtteks panen südamele, et kogumine on vajalik ning oma raha hoiustamine on turvaline. Pangas on sinu raha kaitstud ning sa ei kaota kogutud raha, sest Eestis on kõik hoiused kuni 100 000 euro ulatuses riigi poolt tagatud. Olenemata sellest, millest alustad, kas sportimisest või raha kogumisest, alusta sellega juba täna.
Kristiina Männi,
Luminori hoiuste müügijuht
