Jõgeva valla 2020. aasta eelarve on vastu võetud. Valdade ühinemisel väljendatud põhimõtteid pakutavate teenuste kvaliteedi paranemise ja rahade kasutamise läbipaistvuse (ka pisiasjades) kohta, ei ole järgitud. Pigem vastupidi – pealiskaudne suhtumine Jõgeva vallavalitsuses on tekitanud palju probleeme.
Jääb mulje, et ülevaadet eelarvest ei tahetagi anda või spetsiifilistest detailidest tulenevalt ei ole seda asjaosalistelgi. Ühinemise käigus sai meie suurvald hulga elamispindu, millega tuleb nüüd tegeleda.
Infot, mis nendest pindadest saab, pole soovitud volikogu liikmetele anda. 2020. aasta eelarve parandusettepanekutes tegime ettepaneku mittevajalik vara võõrandada. Kui palju sellist vara on ja kui palju vallal seda vaja läheb, ei tea.
Eelarve üheks tulu- ja kululiigiks on elamu- ja kommunaalmajandus. Analüüs elamute kohta peaks olema aluseks eelarves tulude ja kulude planeerimisel. Millegipärast on Jõgeva vallas tekkinud probleemid just Luua kortermajade remondifondi raha ja põhivara üleandmisega.
Arusaamatus püsib
Et asjast aru saada, peab alustama 2010. aastast, kui haridusministeerium andis Palamuse vallavalitsusele üle elamufondi 55 korteriga Luua külas. Kuna korterite üürnikelt, kes Luua majades elasid, oli kogutud remondi tarbeks raha, anti Palamuse vallavalitsusele üle ka remondifondi jääk.
Olemasolevatest vahenditest soojustati Luua keskuses majade 19 ja 20 otsaseinad. Kuna tegu oli põhivara parendamisega, kajastus see ka Palamuse vallavalitsuse raamatupidamises.
Praeguseni kestab Luua korteriühistute ja Jõgeva vallavalitsuse vahel arusaamatus. Selle sisuks on Luua kortermajade elanikelt enne korteriühistute moodustamist valla poolt kogutud remondifondi raha, mida Jõgeva vald ei lubanud elamute parendamiseks kasutada ega ole ka praeguseni korteriühistutele üle andnud.
Jõgeva vallavalitsuse arvates ei ole mingeid rahalisi vahendeid üle anda. Samamoodi ootavad korteriühistud põhivara (Luua keskuse majade 19 ja 20 otsaseinad) üleandmise akte, et see kajastuks korteriühistute raamatupidamises.
Palamuse vallavalitsuses oli tööl raamatupidaja, kelle ülesannete hulka kuulus ka kommunaalmajanduse raamatupidamine, kus peeti elamute lõikes kulude kohta arvestust. Korteriühistute korduvatele pöördumistele on Jõgeva vallavalitsusest vastatud, et kogutud vahendid on ära kasutatud haldusteenuste osutamiseks ning võlgnevuste katteks, jättes selgitamata, mida võlgnevuste all mõeldakse.
Kuhu elanikelt kogutud remondifondi vahendeid täpsemalt on kasutatud, on selgusetu.
Vastuseta küsimused
Kuidas saab haldusteenus Jõgeva vallas olla kordi kallim, kui see oli Palamuse vallas? See on arusaamatu. Kui Palamuse vald toetas omal ajal igati korteriühistute moodustamist Palamusel ja Kaareperes, nõustas juriidiliselt, aitas dokumentatsioone koostada ja vedas projekte, siis Jõgeva vallalt mingit tuge ja positiivset suhtumist Luua küla korterühistud saanud ei ole.
Pealiskaudne suhtumine Jõgeva vallavalitsuses on tekitanud korteriühistute liikmetes mitu küsimust: kas Jõgeva vallavalitsusel on asjast ülevaade või on tegemist korteriühistute raha äravõtmisega? Kas raamatupidamisel on raske avaldada elamute kaupa Luua majade remondifondi jäägid?
Küsimused jäävad, aga vastuseid ei ole. Ometi peaksime nüüd kõik olema ühe suurvalla kodanikud.
Enn Kivi,
EKRE esindaja Jõgeva vallavolikogus
Vastuseks Enn Kivi kommentaarile
Kui haridus- ja teadusministeerium Luua metsanduskooli haldamisel olnud 55 korterit Palamuse vallale üle andis, pakuti kõigile üürnikele võimalust see ära osta. Ettepaneku võtsid vastu vähesed. Seega tuli vallal jätkata olude sunnil kortermajade haldamist, millega tegeles vallavalitsuse hallatav asutus Palamuse Vallavara, mille juhataja oli Enn Kivi.
Palamuse vallavolikogu oli küll kehtestanud munitsipaalomandis olevate korterite üüri piirmäära, aga mitte remondifondi suuruse. Remondifondi kogutigi raha kokkuleppeliselt korterite omanikelt, mitte üürnikelt. Korterite massiline müük toimus alles 2017. aastal ja siis tekkis suurem ring korteriomanikke. Kokkuleppelise remondifondi makse (19 senti ruutmeetri kohta) sisse oli raamatupidamislikult arvestatud nii raamatupidaja kui ka Palamuse Vallavara juhataja töökoormuse suurenemine. Paraku ei kajastanud Palamuse Vallavara raamatupidamine mingit eraldi remondifondi. Korteriomanikele esitatud arvetel selline rida küll esines, aga laekunud summad kajastusid üksnes asutuse tuludes, eraldi remondifondi kogumit neist ei moodustatud. On oluline märkida, et Palamuse Vallavaral oli iseseisev raamatupidamine, mille saldod koondati küll Palamuse vallavalitsuse majandusaasta aruandesse, kuid mille üle oli kontroll ja mille korraldamise eest vastutas asutuse juht, praegusel juhul siis Enn Kivi. Küsimusele, miks remondifondi eraldi kogumina ei moodustatud, peab vastust teadma tema.
Palamuse vallavalitsuse 2017. aasta raamatupidamise kontode saldos ei kajastu ühtegi kogumina moodustatud reservi ning ka ühinemisjärgsele Jõgeva vallavalitsusele ei ole sellist reservi üle antud. Ka siis, kui Palamuse Vallavara oma tegevuse 31. detsembril 2018 lõpetas, ei andnud asutuse juhataja Kivi üle tõendavaid materjale täitamata ega ka edasikantavate kohustuste kohta.
Kivi on Luua kortermajade teemal Jõgeva vallavalitsusega päris pikalt aru pidanud ja alati ka vastuse saanud. Kummaline on praegusel juhul tema kaksikroll: järelepärimised on ta esitanud kui Luua keskuse 20 korteriühistu juhatuse liige, ent 31. detsembrini 2018 oli ta üksiti Palamuse Vallavara juhataja, kes oleks pidanud esitatud küsimustele kõige paremini vastuseid teadma.
Ka Kivi süüdistus, et vallavalitsus ei oma ülevaadet vallale kuuluvatest korteritest ega tegele nende võõrandamisega, on alusetu. Korterid on üle vaadatud ja nende müügiga tegeldakse pidevalt. Volikogu liikmena peaks Kivi seda hästi teadma, sest korterite võõrandamisega seotud küsimusi arutatakse istungitel tihti.
Jõgeva vallavalitsuse seisukoha edastas avalike suhete spetsialist
Riina Mägi
