Katsepartii loodab Ragn-Sells Kunda Tsemenditehases põletada jaanuari ja veebruari jooksul. Soojust esialgu välja müüma ei hakata, selle kasutab ära Kunda tehas. Proovitootmise eelarve on Ragn-Sellsi ärijuhi Agu Remmelga sõnul üle miljoni krooni, tegelikud kulud selguvad siis, kui töö tehtud.
Torma prügila juht Toomas Orumaa ütles, et kokku peavad nad Ragn-Sellsile purustama 1000 tonni jäätmeid, tehtud on kolmandik.
Jäätmekütus segaolmejäätmetest
Jäätmete sortimise ja purustamise liin alustas Torma prügilas tööd 18. detsembril, töötatakse vahetustega ning kuuel päeval nädalas. Kokku suudetakse päevas valmistada umbes 30 tonni jäätmekütust. Ühe tonni jäätmekütuse saamiseks kulub umbes 1,5 tonni jäätmeid.
Torma sortimisliinil töötab üheksa nobedate näppudega naist. Kõigepealt raputatakse välja suured mittepõlevad, ja kui leidub, siis ka ohtlikud jäätmed. Seejärel tõstab kopp olmejäätmed jämepurustisse, mis lööb kotid lahti ja saadab prügi sõelale, kus eemaldatakse suuremad biojäätmed. Sortimisliinil võtavad naised välja mittepõlevad ja mittesobivad jäätmed nagu näiteks klaas, laste mähkmed. Peenpurusti jahvatab saadud massi läbi ning järelsõelumises eemaldatakse purustist lihtsamini läbi pääsenud jämedamad osad, mis lähevad uuesti töötlemisse.
“Torma katseprojekti teeb unikaalseks see, et valmistame jäätmekütust segaolmejäätmetest,? tõdes Orumaa. Nimelt tuleb Torma prügilasse nimetatud projekti tarbeks eelsortimata olmeprügi.
Jäätmekäitlusfirma püüab projekti käigus selgeks saada, milline peaks olema jäätmekütuseks töödeldava prügi koostis ja millise niiskusesisaldusega see võib olla.
Jäätmekütus veetakse Kundasse autodega, millel suured saepuru vedamiseks mõeldud, pealt suletavad liikuva põhjaga kastid.
Katsetused lõpevad veebruaris
Torma prügila loodab katseprojekti lõpetada 10. veebruariks. “Siin jäätmekütuse valmistamist taolisel kujul Ragn-Sellsile ja Kunda Nordic Tsemendile kindlasti ei jätkata,? kinnitas Orumaa, sest kogused, mida töödelda suudetakse, jäävad liiga väikesteks. Samuti on prügilal oma piirkonnas liiga vähe jäätmeid, neid tuleb käimasoleva projekti jaoks Lääne-Virumaalt juurde vedada.
Tema sõnul oli jäätmekäitlusfirmal vaja partnerit ja Torma prügila sobis selleks suurepäraselt. Prügila on katseprojekti jaoks püsti pannud suure, jäätmete hoidmiseks mõeldud halli, mis hiljem maha võetakse.
Katsetused lõpevad veebruaris, seejärel selgub ka edasise tootmise otstarbekus. Ragn-Sells on ostnud Tallinna jäätmete sorteerimise tehase. Kui katseprojekt õnnestub, viiakse jäätmekütuse tootmine tulevikus tõenäoliselt sinna üle.
Ragn-Sellsi ärijuhi Agu Remmelga sõnul saab olmeprügist umbes 60 protsenti töödelda jäätmekütuseks.
Kütusehindade jätkuv tõus maailmaturul sunnib sooja tootmiseks ka sellist toorainet kasutama.
HELVE LAASIK
