Euroopas on ühtekokku umbes 30 raamatuküla, mis tegelevad põhiliselt uute ja vanade raamatute müügi ning kultuuriürituste korraldamisega. Eesti senini ainuke selline küla asub Torma vallas Võtikveres, kuhu tulevad raamatuhuvilised vähemalt kord aastas. Seitsme aastaga on siinsed raamatupeod võitnud tuntust ja tunnustust ning siia tullakse meeleldi. Ühine raamatuhuvi liidab ning paljudest on saanud siin omainimesed. Seekordse raamatupäeva juht ja ohjes hoidja Mikk Sarv peab end siin samuti omainimeseks. “Võtikvere on ju naaberküla, ega siit otse, läbi metsa jää minu koduküla Vilusi eriti kaugele. See kümme-viisteist kilomeetrit pole ju kuigi pikk vahemaa. Olen siit ikka raamatuid ostnud, seekord tahtsin “Dr. Bertrami”, kuid selle sain külarahvalt kingituseks. Tänuks andsin oma mullu ilmunud raamatu “Ilmasilmaja”. See on mõtisklus, iga nädala kohta üks lugu, mis on natuke seotud kalendriga ja maailma erinevate rahvastega. Pilk ümber maailma, seepärast raamatu nimigi,” tutvustas folklorist Mikk Sarv oma teost. Raamatupidu avama, kohalolijaid tervitama ja edu soovima asusid samuti omainimesed: Torma vallavanem Riina Kull, Võtikvere külavanem Mati Vesiko, riigikogulased Margi Ein, Mai Treial ja Mati Kepp.
Torma meestelt uued raamatud
Kui varasematele raamatuküla päevadele oli kutsutud esinejaid ka kaugemalt ( mullu kirjanikest abielupaar Viivi Luik ja Jaak Jõerüüt), siis seekord sisustasid päeva siinkandi kirjamehed Ylo M. Pärnik ja Ülo Pärn. Ülo Pärnik alustas Torma kandi suurmehe Georg Julius von Schultzi, literaadina dr Bertrami varjunime kandnud baltisakslase elu ja tegevuse uurimist juba 1975. aastal, kuid alles 1993. sügisel sai monograafia põhitekst korda ning tänavu suvel jõudis mahukas uurimus kirjastuse Ilmamaa vahendusel raamatuks “Dr Georg Julius von Schultz-Bertram”.
Ülo Pärn ei saanud oma uut raamatut Võtikvere küla ajaloost veel trükituna näidata. Käsikiri on küll enam-vähem valmis, kuid selle trükkimine ootab veel rahastajaid. Pärnal oli aga näidata tema varem ilmunud kaheksa raamatut, millest kaks kajastavad Võtikvere metskonda ja siinset metsandust. “Minu andmetel mainitakse Võtikvere esimest korda kirjasõnas juba 1624. aastal. Küla elanikest on mul põhjalikumaid andmeid aga 1840. aastast kuni tänapäevani. Kas just järgmiseks raamatupeoks, kuid vast aasta pärast jõuab küla ajalugu trükki,” lootis Ülo Pärn.
Kirjameeste jutuajamiste vahel aitasid raamatupeole sobiliku meeleolu luua Jaana Koppel ja Reine Koppel. Nad esitasid kaheosalise luule- ja laulupõimiku kodust, metsast, armastusest ja nendega seonduvast. Endise metskonna-, praeguse külamaja õuel esines Laiuse tantsutrupp “Meie Mari”. Seegi kord andis etenduse naabervalla Avinurme näitering. Mullu oli neil pakkuda lõbus külajant “Mikumärdi”, tänavu esitati Malle Pärna lavastatud “Roosad prillid”.
Nagu raamatupäevadel ikka, tunti suurt huvi kirjastuste raamatulettide vastu. “Olen siin igal aastal käinud ja alati midagi ostnud. Seekord sain kotti mõne sõnaraamatu ja paar Eestit tutvustavat bro?üüri. Mustvees ju õiget raamatupoodi ei ole ja pealegi saab siin kirjandust palju odavamalt kui poest,” nentis mustveelane Veljo Luming.
Mõnusalt kodune pidu
“Mõnusalt väike ja kodune olemine. Mitte selline massiüritus, nagu Tallinnas tehakse, et pole ruumi endal ja lastel olla ega autot parkida. Siin pole ka väikestel lastel ebamugav, ettekannete ajal leiavad nad muinasjututoas tegevust,” kiitis koos laste ja abikaasaga raamatukülla tulnud tallinlanna Krista Kirikall. Kambja valla mees Taivo Prants Tartumaalt on seadnud oma iga-aastase külaskäigu Võtikverre just raamatupäevaks. “Löön kaks kärbest ühe hoobiga: saan kokku mitmete tuttavatega ning raamatuid, mida on siin mõnusam ja odavam osta.”
Raamatuküla päeva lõpus väljendas külavanem Mati Vesiko rõõmu, et taoline üritus läheb edasi ega jää järgmiselgi aastal tulemata. “Ainuke asi, et raamatupidu kipub juba varjutama meie küla kokkutulekuid. Tuleval aastal plaanimegi teha külarahva kokkusaamise juba juunis, varakult enne järjekordset raamatupäeva.” Küllap lähevad Võtikvere küla traditsioonilised suurüritused edaspidigi meeldejäävalt kenasti.
ARDI KIVIMETS
