Raamatupäeva programm oli seekord tõesti nii tihe ja tempokas, et allakirjutanul tekkis tõsine kahtlus, kas kirjastuste esindajatel ikka üldse raamatuid müüa õnnestus. Kogu rahvas näis istuvat pinkidel ning kuulavat kirjanikke ja muid külalisi. Ent hirm oli asjatu: nii, nagu publikki, olid ka raamatumüüjad rahul. Esiteks on väljas värske õhu käes raamatuid müüa suvel üldse palju mõnusam kui ruumis, teiseks on Võtikveres aga alati koos tõelised raamatusõbrad, kellega lihtsalt tore vestelda. Ning ei saa öelda, et müüginumbridki väga kehvaks oleksid jäänud.
Raamatuhuvilisi tõmbab peale soodsa hinnaga raamatute Võtikverre muidugi võimalus kirjarahvaga silmast silma kohtuda. Üks tänavuse raamatupäeva ilusamaid avastusi oli paljude jaoks kindlasti Igor Kotjuh ? Võrust pärit noor luuletaja, kelle emakeeleks on küll vene keel, kuid kes valdab suurepäraselt ka eesti keelt. Kotjuhi tänavu eesti keeles ilmunud raamat “Teises keeles? sisaldab muu hulgas suurepärast esseed “Ühe Eesti venelase lugu? ja luuletusi, mille hulgas ka sügavamõtteline “Enesemääratlemise katse?:
“Arvata ennast eestlaste hulka ? emakeel on vene keel./ Arvta ennast venelaste hulka ? pole õige temperament./ Nimetada ennast eurooplaseks ? valitud isikute privileeg./ Maailma kodanikuks ? liiga abstraktne.// Tuleb olla lihtsalt inimene./ Kas seda mõistetakse??
Igor Kotjuh tunnistas, et tal on tõepoolest raske end üheselt määratleda. Ka eri situatsioonides suhtutakse temasse erinevalt: Eestis kui venelasse, Venemaal pigem kui eestlasse. Nüüd, pärast aprillisündmusi, on mitu väljaannet teinud talle ettepaneku analüüsida siinsete eestlaste ja venelaste suhteid ning olukorda riigis, ent ta on kõigile ära öelnud.
“Ma ei pea ennast pädevaks seda tegema,? ütles Igor Kotjuh. “Mina võin rääkida ainult oma lugu. Iga inimest tuleks võtta sellisena, nagu ta on. Aga selleks tuleb teda kõigepealt kuulata.?
Iroonia ja poeesia
Oma hiljuti ilmunud novellikogude tutvustamiseks said sõna ka Maimu Berg ja Kärt Hellerma. Esimese raamat kannab pealkirja “Unustatud inimesed?, teise oma “Ma armastasin David Copperfieldi?. Kaht naiskirjanikku usutlenud Imbi Paju ütles nende jutustamislaade võrreldes, et Berg on lõpmatult irooniline, Hellerma aga väga poeetiline.
“Maimu Berg suudab rasketest ja valusatest asjadest mõnusalt, iroonia ja huumoriga kirjutada,? ütles Imbi Paju. “Vahel nutad teda lugedes, vahel aga naerad ohjeldamatult ? siis, kui tegelastes iseenda ära tunned.?
Kärt Hellerma tuletas oma novellikogu nimiloost rääkides meelde ühe eelkõneleja Hardo Aasmäe sõnu: et harimatul ja lihtsameelsel inimesel on kergem elada autokraatlikus ühiskonnas, vaba ühiskond on aga haritud ja natuke skeptiliste inimeste ühiskond.
“See on tõsi, et demokraatia vajab tarka inimest, aga kuhu me siis naiivsed paneme ? need, kelle mõttemaailma täidavad uudised Britney Spearsi, Beckhamite jt teiste staaride eraelust?? küsis Kärt Hellerma.
Tema novelli “Ma armastasin David Copperfieldi? peategelaseks ongi naiivne neiu, kes ühtaegu leinab oma surnud ema ja ihaleb David Copperfieldi varjunime võtnud maailmakuulsat illusionisti. Ühes teises kogusse kuuluvas novellis on Kärt kasutanud kaugeltki mitte originaalset motiivi ? naise muutumist libahundiks.
“See võte võimaldas näidata naise kõige traagilisemaid paradokse ? seda n-ö nuga, mis ähvardab teda seestpoolt,? ütles Kärt Hellerma.
Lõpetuseks tuletas ta tagasihoidlikult naeratades meelde, et tema seitse aastat tagasi ilmunud romaan “Kassandra? lõppes ei millegi muuga kui rahutustega pronkssõduri juures. Kes ei usu, vaadaku järele.
Mitte piisavalt
?Kui mind Võtikvere raamatuküla päevale kutsuti, tekkis mu peas mingi ideaalettekujutus sellest, milline see sündmus välja võiks näha,? ütles Igor Kotjuh. ?Ja just selle, mida ma ideaalis ette kujutasin, ma siit eest leidsingi.?
Juudi kultuuri tundja Elhonen Saks ja president Konstantin Pätsi pojapoeg, Eesti Patendiameti direktor Matti Päts, kes olid kutsutud raamatuküla peole kui Imbi Paju raamatu “Tõrjutud mälestused? ühed tegelased, olid väga rõõmsad, et avastasid Võtikvere näol enda jaoks ühe uue ja toreda Eestimaa paiga.
“Arvasin, et tunnen Eestit üsna hästi, aga selgus, et mitte piisavalt,? ütles Elhonen Saks.
“Olen tänulik võimaluse eest viibida nii toreda rahva keskel,? lisas Matti Päts.
Võtikvere rahvas sai tänavuse raamatuküla peo korraldamisega tõesti hästi hakkama. Imbi Paju raamatust ?Tõrjutud mälestused?, mille ümber käis suur osa raamatupäeva juttudest, võib aga lugeda tänase Vooremaa kultuuriküljelt.
RIINA MÄGI
