Ühtlasi tähistati 1. detsembrit kui ülemaailmset aidsiohvrite päeva.
“Maailm on noorte jaoks lahti. Mõelge sellele, mis on hea ja mis halb. Otsustada on raske,” sõnas avakõnes Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots. Päev jätkus Puurmani ja Põltsamaa näiteringide ühisetendusega “Maailma serval? Merle Karusoo näidendi “Laste ristiretk? ainetel. Mõtlemapanevad ja tõsised lood elust enesest. Surnute lugudele järgnesid elavate avameelsed jutustused sellest, kuidas keegi on joonud või kanepit suitsetanud. Räägiti stiilis “igaühe enda asi, mida ta teeb”. Siiski jäi kõlama mõte ? tahan elada.
Etendusele järgnes Jõgeva Ühisgümnaasiumi 12b klassi õpilase Malle Ördi ettekanne uurimustööst “Alkoholi kättesaadavus alaealistele Jõgeva linna kaubandusvõrgus?. Tööst selgus, et küsitletud 59 noorest olid alkoholi pruukinud kõik ja alaealistel pole alkoholi kättesaamine Jõgeval ning linna ümbruskonnas mingi probleem. Korraldatud ostmiskatsel 8 erinevast müügikohast küsiti ostjalt isikut tõendavat dokumenti vaid ühes? Mida võtta ette, et alaealised alkoholi kätte ei saaks? See küsimus on suunatud kaubandusettevõtetele ja politseile.
Eakaaslastele pidas ettekande “HIV/aidsist ja inimõigustest ning sealhulgas seksuaalõigustest noorte hulgas? Jõgeva Ühisgümnaasiumi 12b klassi õpilane Merit Pülse.
Narva linna lastehaigla osakonnajuhataja Reet Välja rääkis kuulajatele olukorrast Narvas. Tegelikkus on selline, et Narva ei ole kole paik, kus narkomaanid tänavatel hulguvad ja ennast süstivad. Narkomaania ja HIV on probleemiks, kuid ka näiteks need 200 hiv+ naist, kes on sünnitanud, on samasugused inimesed nagu kõik teised ja peavad oma eluga hakkama saama. Neilgi on lähedased ja pered. Reet Välja rõhutas eluliste näidetega abil, et HIV-positiivsetesse tuleks tolerantselt suhtuda. Milles on süüdi need HIV-positiivsed lapsed, kes nüüdseks juba lasteaias käivad? Nakkuse võib saada mitte ainult narkootikume süstides või sugulisel teel, vaid ka näiteks tätoveeringuid tehes. Maailma praktika näitab siiski, et nakkuse saanutest 70% on selle saanud sugulisel teel. Enam pole erilised ka need juhtumid, kus nakkus avastatakse tavalisel korralikul koduperenaisel ? abikaasa on endale lubanud suhtlemist prostituutidega või pruukinud süstimiseks saastunud süstalt.
Lõuna Politseiprefektuuri noorsoopolitseinik Andrus Salu esitas narkokuritegude talituse poolt kokku pandud ettekande narkootikumide ja seadlusandluse teemadel. Kohal oli ka narkokoer Jenny, kelle peremees Aleksandr Romanenko rääkis lähemalt, kuidas narkokoer töötab ja õpib. Praktiline näide narkootikumide leidmisest jäi küll väga lühikeseks, sest viiest rittapandud kotist leidis koer selle õige ilmeksimatult ja ülikiiresti.
Ettekannete vaheaegadel oli võimalik tutvuda fuajees asuvate Jõgeva Nõustamiskeskuse ja EPR Jõgevamaa Seltsi materjalidega. Konverentsil osalejatele jagati mitu suurt kotitäit kondoome, kalendreid, helkureid ja mitmesuguseid infomaterjale.
Et punane lint ehk red ribbon on rahvusvaheline tähis aidsi teadvustamiseks, siis süüdati kultuurikeskuse ees Eesti Punase Risti Jõgevamaa seltsi eestvõttel F. Mercury laulu saatel küünaldest moodustatud sümboolne punane lint aidsiohvrite mälestuseks. Päeva ametliku osa lõpetuseks sai sõna maavanem Aivar Kokk, kes toonitas, et kõik koju jõudes hoiaksid ja kallistaksid oma kalleid inimesi ja mõtleksid korraks sellele, mis meile on antud ja mida väärtustada tasuks.
Päeva lõpetas regirockiansambel “Oort?. Ürituse korraldasid Jõgeva Maavalitsus ja Põltsamaa Ühisgümnaasium, toetasid Jõgevamaa Nõustamiskeskus, EPR Jõgevamaa Selts ja Avatud Noortekeskus.
TIINA SÄÄLIK
