(Algus 22. aprilli Vooremaas)
Mullu 18. detsembril üheksakümne aastaseks saanud Eesti ringhäälingusse on tugeva annuse loomingulist väetist andnud ka Jõgevamaalt võrsunud ajakirjanik Kaljo Jaagura, kes aastatel 1964-1998 oli toimetajaks ja reporteriks populaarsetele saadetele “Tere hommikust, põllumehed” ja “Tere hommikust, maarahvas”.
Millisel viisil põllumeeste saatesse teemasid otsisite ja leidsite?
Saate koostamiseks öeldi välja mõtted esmaspäevasel koosolekul pärast seda, kui olid läbi analüüsitud eelnenud nädala saated. Vaatasime, mida põnevat on põllumajanduses juhtunud, millest oleks vaja rääkida ja kuhu võiks minna reportaaži tegema. Tunnisesse saatesse pidi mahtuma vähemalt kaheksa kuni üheksa lõiku, mille vahel kõlas muusika. Reportaaže tegid paljud autorid erinevatest Eestimaa paikadest.
Teatud teemad olid ideoloogiliselt kohustuslikud, kuid väga palju oli ka ajakirjaniku enda otsustada, mis huvitab rahvast ja ennekõike maainimest. Väga põnev periood oli üheksakümnendate aastate algul, kui maainimene seoses põllumajandusreformidega eriti “peksa” sai. Teemakohast materjali oli jalaga segada. Kuid samas ei tohtinud mütsiga lööma minna. Tuli ka teada, milleks võimelised oleme.
1974. aastal saite saatesarja “Miks vili lamandus” eest Eesti NSV ajakirjanike liidu preemia. Mis põhjusel sari sündis?
Kehvadel põllumajandusaastatel sai ikka selliseid sarju tehtud. See oli lihtsalt oma aja tellimus. Tuli siis püüda selgitada agronoomilisi vigu, mis tingisid vilja lamandumise. Praegu ajab see aga naerma, millise asja eest tunnustust antakse. Tegelikult oli ju tegemist looduse tahtega.
Kuivõrd puutusite raadios kokku legendaarse ajakirjaniku Valdo Pandiga?
Kui ma noore mehena raadiosse tööle tulin, pandi mind tuppa, kus töötasid ka Valdo Pant ja Ene Hion. Sooviti, et ma uustulnukana nendelt õpiksin. Meie lauad Valdo Pandiga olid vastakuti.
Kellel tuli mõte põllumeeste saate signatuuri kukk kirema panna?
Idee tuli helirežissöörilt. Saates oli salvestatud kolme kuke laul. Kes leidis esimese kuke salvestuseks, ma ei tea. Teise kuke leidsin ma Kehtna sovhoosist, kus kanakari väljas oli ja sõnnikuhunniku otsas istus kukk ja laulis. Kolmas kukk, kelle hääl lindistati saate kümnendaks aastapäevaks, pärines Väike-Maarja sovhoosist.
Ehk juhtus vahel saate tegemisel ka apse?
Raadiomehe vahelekukkumisi on ikka olnud. Kord olin sõitnud Abjasse reportaaži tegema ja mikrofon oli maha jäänud. Võtsin raadiomaja laenutusest alati kindla magnetofoni, kuid keegi võttis selle kotist miskipärast mikrofoni välja. Pärast seda juhtumit hakkasin alati magnetofoni oma toimetusetoa kapis hoidma.
Läheme seoses Eesti ringhäälingu 90. aastapäevaga veel tagasi Teie lapsepõlve. Oli teil kodus ka raadio ja milline?
Mäletan, et 1936. aastal, kui oli Eesti raadio kümnes aastapäev, kuulasime Philipsi raadiot, mille isa oli ostnud aasta varem. Raadiovastuvõtjaid pakkusid toona sageli küladesse sõitnud rändkaupmehed.
Muide, 1966. aastal, kui Eesti raadio sai neljakümne aastaseks, olin ma Eesti raadio ametiühingukomitee esimees. Korraldasime siis Estonia kontserdisaalis piduliku ürituse. Selleks ajaks valmisid ka hõbedast Eesti raadio märgid. Hõbedat polnud saada, nii ostsime selleks ühest Tallinna kauplusest odava hinnaga hõbelusikaid, nuge ja kahvleid. Kokku hankisime nii viis kilo hõbedat.
Kuivõrd pensionipõlves loomingulisema tööga tegelete?
Tahan mõtteid koguda ja vaadata, mis on meelde jäänud. Lehitseda vanu raadioajakirjanike märkmikke jne.
Kaljo Jaagura elukäik
*Sündis: 5. mail 1931 Tartumaal, Kuremaa vallas, Võikvere külas
*Haridus – Jõgeva keskkool, alustas õpingud Tartu riikliku ülikooli põllumajandusosakonnas, lõpetas 1957 Eesti põllumajanduse akadeemia õpetatud agronoomina
*Töötanud: 1954-1958 ajalehe Edasi toimetuse põllumajandusosakonnas
*Alates 1959 kuni pensionile jäämiseni Eesti raadios põllumajandussaadete toimetaja, korrespondent-kommentaator ja vanemtoimetaja
*1964-1998 saadete “Tere hommikust, põllumehed” ja “Tere hommikust, maarahvas” saatejuht.
Tunnustused
*Eesti NSV teeneline ajakirjanik
*Eesti NSV Ajakirjanike Liidu preemia
*NSVL rahvamajanduse saavuste näituse hõbemedal ja neli pronksmedalit.
JAAN LUKAS
