|
|
Reedel otsustas Puurmani vallavolikogu kaheksa poolt- ja ühe vastuhäälega, et tänavu sügisel Puurmanis enam 10. klassi ei avata ning kool reorganiseeritakse 2013/2014. õppeaastaks, kui senised gümnaasiumiõpilased on kooli lõpetanud, põhikooliks. |
Puurmani Gümnaasiumis on õpilaste arv kümne aastaga viiskümmend protsenti vähenenud. Praegu õpib gümnaasiumiosas kolme klassi peale kokku 26 õpilast, mis oleks üks normaalne klassitäis. Praegusest 9. klassist on gümnaasiumis valmis jätkama viis-kuus last, võib-olla tuleb mõni ka väljastpoolt juurde, seega võiks sügisel 10. klassis olla umbes kaheksa-üheksa õpilast. Lähiaastatel oleks gümnaasiumiosas 15-20 õpilast ehk vähem kui üks normaalne klassitäis.
Maagümnaasiumidele tõmbab vallavanem Rauno Kuusi sõnul kriipsu peale vastu võetud uus Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (PGS). Seni on suudetud gümnaasiumiosa põhikooli arvelt ülal pidada, ent nõutud kolme õppesuuna väljatöötamine 2013. aasta 1. septembriks pole praeguste rahastamistingimuste juures võimalik. Gümnaasiumiosa õpetajate aastane palgaeelarve on 53 000 eurot ehk ligi 830 000 krooni, millest 26 000 eurot (400 000 krooni) maksab riik. Puudujääk on seni kaetud põhikooliosa palkade arvelt. Vallavanem tunnistas, et kui näiteks käesoleval õppeaastal poleks Puurmanis gümnaasiumiosa olnud, olnuks põhikooli õpetajate palkadeks umbes 400 000 krooni rohkem ja igale pedagoogile tähendanuks see umbes 2000 kroonist palgalisa kuus.
Tuleb tutvustada erinevaid võimalusi
Kuus ütles vallavolikogu istungil, et gümnaasiumi kaotamine puudutab eelkõige kooli juhtkonda, sest põhikoolis pole ette nähtud õppealajuhataja kohta. “See toob täiendava koormuse direktorile, kes peab töö ümber korraldama,” märkis vallavanem.
Kooli juhtkonnast ei osalenud vallavolikogu istungil keegi.
“Riik on võtnud suuna, et lahutada gümnaasiumid põhikoolist. Rajatakse riigigümnaasiumid. Eesmärk ongi, et lastel oleks pärast põhikooli lõppu suurem valikuvõimalus ehk mõeldakse ka kutseõppeasutuste peale. Lastele tuleks tõsiselt hakata erinevaid võimalusi tutvustama, rohkem tuleks panustada ka kutsenõustamisele, et õpilased saaksid teadlikumaks oma valikutest ja jõuaksid endas selgusele, millised on nende võimed ja mida nad võiksid edasi teha,” lisas Kuus. Tema sõnul tuleks juba järgmisest sügisest nõustamisega tunduvalt rohkem tegelda.
Probleemiks bussiliiklus
Gümnaasiumiikka jõudnud noored saavad edasi õppida Jõgevale loodavas riigigümnaasiumis või Põltsamaal. Linna kooli sõitmiseks korraldab vald transpordi, kinnitas volikogu esimees Tõnis Mauer. Volikogu liige Mart Tooming rõhutas, et bussiliiklust saab alles siis korraldama hakata, kui on selge, kui palju õpilasi kuhugi kooli käima hakkab. “Liini pole mõtet avada, kui kahe kuu jooksul astub bussi kaks inimest,” märkis Tooming.
Vallavanem Rauno Kuus tõdes, et Põltsamaa suund on bussiliikluses perspektiivikas seetõttugi, et lisaks õpilastele vajaksid seda ka täiskasvanud, kes kella kaheksaks hommikul tööle peavad jõudma.
Puurmani Gümnaasiumi hoolekogu esinaine Sirle Koorts küsis, kas näiteks praeguste 9. klassi õpilaste käest on keegi küsinud, kuhu nad edasi õppima minna soovivad, kas Põltsamaale või Jõgevale. Selgus, et seda pole tehtud.
Jõgevamaa Ühistranspordikeskuse juhi Heldur Lääne sõnul on Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots teema tõstatanud. Lääne kinnitas, et bussiliinide ümberkorraldamine pole nii suur probleem kui muutused koolivõrgus. Tema hinnangul on konkreetse soovi korral võimalik käiku panna ka bussiliin, mis inimesed kella kaheksaks Puurmanist Põltsamaale viiks.
Vallavanem Rauno Kuus märkis, et mõnikord on otstarbekam, kui külast toob lapsed Puurmanisse või Sadukülla valla buss ja sealt edasi sõidetakse liinibussiga kooli. “Suur buss ei pea kõiki teeotsi ja talusid läbi kolistama, see võtab väga palju aega,” tõdes ta.
Vallavanem lubas garanteerida bussiliikluse vähemalt ühes suunas. Kahes suunas – nii Jõgevale kui ka Põltsamaale – seda tema sõnul kuidagi tagada ei saa.
Laste õppimine teise omavalitsuse koolis läheb Kuusi kinnitusel vallale maksma 74 eurot lapse kohta kuus, lisaks õpilastransport.
Haridus- ja teadusministeeriumi uuringus “Jõgeva maakonna koolivõrgu analüüs ja lähtekohad selle arendamiseks” esitatud prognoosi järgi väheneb õpilaste arv Jõgevamaal 2012./13. õppeaastaks 900 võrra. Õpilaste arv väheneb kõigil kooliastmetel. Esimese kooliastme õpilaste arv väheneb kõige vähem – ca 80 võrra. Teisel kooliastmel väheneb õpilaste arv ca 160 võrra, ja kolmandal kooliastmel kõige enam — 440 võrra. Prognoosi eeldustes seatud tingimustel väheneb gümnaasiumiastmel õpilaste arv 220 võrra. Kuna õpilaste arvu prognoos lähtub nii tegelikust õpilaste arvust kui sündidest, siis võib muutus rändes tegelikku arvu oluliselt mõjutada. See arvutus näitab, et prognoosi kõigi erinevate variantide korral oleks koolide hüpoteetiline arv tegelikust koolide arvust väiksem.
Omavalitsused peavad koolivõrgu ümberkorraldustest teatama haridusministeeriumile hiljemalt viis kuud enne õppeaasta algust. Seega on tähtaeg 1. aprill ning selleks ajaks peavad volikogud vastavad otsused langetama.
i
HELVE LAASIK
