|
|
Puurmani tammi juurde tuleb kaladele korralik möödaviikpääs, milleks Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) eraldas Euroopa Ühtekuuluvusfondist (ÜF) toetust 909 005 eurot. |
Tööde käigus rajatakse Puurmani paisule Pedja jõel
Paisule automaatjuhtimine
Pais jääb Puurmanisse alles, seda ei likvideerita, kuigi paisutuse kaotamine on kaladele alati kõige parem variant. Basseinide kaskaad rajatakse paisu kõrvale Ülejõe pargi poole.
Puurmani abivallavanem Arvo Pennonen ütles, et tamm on Puurmanis olnud üle 200 aasta, see peab alles jääma, muidu kaob koha miljööväärtus. Kokku töötati koos asjatundjatega läbi üheksa erinevat varianti, enne kui praegune projekt töösse läks.
Puurmani vald taotles raha uue kalapääsu rajamiseks juba vooluveekogude seisundi parandamise kolmandast taotlusvoorust, kuid kalapääsu rajamine läbi mõisatiigi ei osutunud mõttekaks. Viiendasse taotlusvooru esitatud eelprojekt nägi ette tehiskärestiku rajamise ühele paisu lüüsile, aga eksperdid soovitasid rajada uue möödaviikpääsu. Üks paisu lüüsidest viiakse automaatsele juhtimisele, et paisutuse tase oleks automaatselt reguleeritav. Sellisel kujul esitatud projekt kiidetigi heaks.
Praeguses projektis planeeritakse paisule automaatjuhtimine, see tähendab, et üks varja hakkab töötama automaatselt, vastavalt vee hulga muutumisele. Kultuurimaja poolne esimene lüüs tehakse pooleks, sinna pannakse Pennoneni kinnitusel kaks automaatset varja, et vee koormust reguleerida. Kaks mõisapoolset varja jäävad käsitsi juhitavateks. “Loodetavasti on kõik arvutused õiged,” lisas Pennonen. Põltsamaa kalatrepp toimib, seda peavad tunnistama ka kõige suuremad skeptikud. See annab lootust ka Puurmanile.
Vana kalatrepi remont ei andnud tulemusi
Nõukogude ajal rohkem kui 40 aastat tagasi Puurmanisse rajatud paisul oli ka kalatrepp, kuid kahjuks see ei toiminud.
2006. aastal korrastas vald Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) toel paisu regulaatorit ning remontis ka kalapääsu. Puitpostid vahetati betoonpostide vastu välja, rajati paisu alla tehissaar ning pikendati veidi kalateed, et neid paremini pääsuni suunata.
Pennonen tunnistas, et kalad ei võtnud kaheksa aastat tagasi korrastatud kalapääsu omaks, sest lang oli väga suur. Paisu korrastamine läks maksma 3,7 miljonit krooni, millest 75 protsenti maksis kinni KIK ja veerandi tasus vald.
Praegu valmistab vald ette riigihanget põhiprojekti koostamiseks, mille eeldatav maksumus on 41 000 eurot, lisaks käibemaks. Seejärel järgneb ehitushange, mille vald tahaks välja kuulutada hiljemalt maikuus. Siis saaks suvel ehitama hakata. Uus kalapääs peab valmis olema käesoleva aasta 31. detsembriks. Pennonen on seda meelt, et kalapääs peaks valmis saama küll.
Raha on antud ka paisu likvideerimiseks
Seni on KIK vooluveekogude meetme projektide raames kalade rände võimaldamiseks rajatud kalapääsusid. Antud vooru raames anti esimest korda toetust ka paisu likvideerimiseks. Are vallavalitsus plaanib ligi 159 tuhande eurose toetuse eest likvideerida Are jõel asuva Pärivere paisu. Need tööd on vajalikud selleks, et tagada kaladele rändetingimused.
“Tegemist on viienda vooluveekogude seisundi parandamise taotlusvooruga, kuhu laekus kokku 25 taotlust 11 miljoni euro ulatuses. Koos selle vooruga on KIK toetanud kohalike veekogude olukorra parandamist ÜFi vahenditest 13,1 miljoni euroga,” ütles KIKi juhatuse liige Andrus Kimber.
13 vooluveekogu seisundi parandamise projektile eraldati kogusummas enam kui 3,5 miljonit eurot.
Vooluveekogude tervendamisega seotud taotlusvoorude eesmärk on veekogude ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali parandamine.
Hetkel on avatud EL rahastamisperioodi 2007-2013 vooluveekogude seisundi parandamise meetme viimane, kuues taotlusvoor, kuhu sai taotlusi esitada kuni käesoleva aasta 20. jaanuarini.
i
HELVE LAASIK
