Eelmise neljapäeva õhtul leidis Puurmani lossis aset ajurünnak, kus arutati Puurmani kogukonnaseltsi loomise võimalusi. Rahvakoosoleku korraldas Põltsamaa vallavalitsus ajendatuna soovist arutada kohalike elanikega, kas ka Puurmanis võiks kohapeal tegutseda külaselts, mis võtaks enda kanda Puurmani eluolu ja käekäigu kujundaja rolli.
Arutelu avas Põltsamaa vallavalitsuse turundusspetsialist Raivo Suni, kes lausus kohe algatuseks, et mõttele korraldada Puurmanis rahvakoosolek kogukonnaseltsi asutamise teemal tuldi vallavalitsuses tulenevalt asjaolust, et üha rohkem on Eesti maapiirkondades tegutsemas aktiivseid ja jõulisi kohalikke seltse. Üks selline võiks tema arvates tegutseda ka Puurmanis.
Partner vallale
„Aktiivsed külaseltsid tegutsevad täna näiteks Lustiveres, Pajusis, Kamaris ja Adaveres. Minu küsimus on, kas Puurmanil võiks olla midagi kogukonnaseltsi taolist, mis võtaks piirkonna eluolu korraldamise enda peale ning oleks sealjuures ka partneriks Põltsamaa vallale. Hiljuti korraldati mittetulundusühingute ümarlaud, mille mõte oli erinevate piirkondade kogude loomine, mis oleksid esindatud partnerina ka kohaliku omavalitsuse volikogu tasandil,” lausus Raivo Suni.
Ta lisas, et kokkusaamise mõte võiks olla see, et rahvas pakuks ise välja oma ideid, kuidas elu maal edasi viia. Raamistikuks võiksid olla küsimused, millega saab igaüks ise panustada Puurmani arengusse, millist algatust ollakse valmis eest vedama ja millistele tegevustele kaasa aitama. Vald tuleks oma nõu ja jõuga küla- või kogukonnaseltsi asutamisel appi.
Valla arenguspetsialist Kersti Viggor lisas, et toimivad külaseltsid võiksid olla Puurmani rahvale eeskujuks.
„Kamari Haridusselts ja Lustivere Külaselts, ka Umbusi Külaselts on heaks näiteks seltsidest, mis korraldavad kohapeal nii seltsitegevust kui ka kultuurielu, sealsete kõneisikute kaudu saab aga ka vald kuulda kohapealsetest probleemidest. Näiteks Põltsamaa-Umbusi tee sai hiljuti korda tehtud,” ütles Viggor.
Paljude arutelul sõna võtnud Puurmani elanike arvates said Puurmani probleemid alguse sellest, kui toimus ühinemine Põltsamaa vallaga. Nii leidis ka endine Puurmani vallavanem Rauno Kuus, kes valiti vallavanemaks 2005. aastal.
„Minu jaoks on selgeks saanud, et Puurmani on liiga suur selleks, et oleks üks selts, mis suudaks kõiki Puurmani elanike huvisid koondada. Siin saavad tegutseda küll eakate selts, noorteühing või muud taolised väiksemad seltsingud. Kuid Puurmani ei ole 200 või 150 inimesega küla, meil on siin liialt palju erinevaid huvigruppe. Mittetulundusühing siin ei toimiks, pigem võiks siin tegutseda kogukonnakogu,” lausus Rauno Kuus.
Probleemid ümarlauale
Pakuti ka välja, et Puurmani elanike probleeme võiks arutada regulaarse ümarlaua korraldamise vormis – see ei peagi olema ilmtingimata külaselts või MTÜ.
Leiti, et Puurmanis võikski tegutseda palju erinevaid väiksemaid seltse. Üheks niisuguseks on praegu näiteks Puurmani Priitahtlik Päästeselts.
„Minu küsimus on, kuidas saaks Puurmanis selts hakata toimima, kui Põltsamaa vald väiksematele kohtadele tähelepanu absoluutselt ei osuta? Meile on jäänud mulje, et pidevalt suletakse vallas asutusi, käib järjepidev ääremaastamine. Me maksame vallas makse, kuid mida selle eest vastu saame? Kas külaseltsi asutamise mõtteks oleks, et külaselts hakkaks ka rahvamaja ja raamatukogu ülal pidama, oma raha eest kultuurimaja kütma?” püstitas küsimuse Puurmani elanik Villu Päärt.
„Me tahaks, et vald osutaks meile teenuseid, mida vald peab osutama selle eest, et me maksame makse,” lisas ta. Kersti Viggor vastas, et Puurmanis on kool, lasteaed, uhke tervisekeskus, teenuskeskus, kauplus. „Need ongi need teenused, mida me peame pakkuma,” selgitas Viggor.
„Puurmani ei ole klassikalises mõttes küla. Siin on põliselanike kõrval väga palju ka inimesi, keda kohalikud elanikud ei tunnegi. Olen mures: mis ootab Puurmani piirkonda ees, kui siin Põltsamaa valla roll järk-järgult väheneb, kooli juba taheti sulgeda,” nentis Üllar Schaffrik.
Puurmani rahvamaja juht Meelis Kõressaar leidis, et Puurmani inimesed peaksid ennast vallas paremini kuuldavaks tegema.
„Probleemiks on ju see, et me marginaliseerume – meie tähtsus Põltsamaa suurvallas pidevalt väheneb, meilt kaovad ära töökohad, Puurmanis tegutseva kooli ja rahvamaja roll väheneb. Me peame looma ühtse organisatsiooni, olgu selleks kasvõi MTÜ, et ennast kaitsta. Meil on vaja löögirusikat – kui vaja, võtame traktori ja sõidame sellega vallamaja ette, et meid kuulda võetaks,” leidis Kõressaar.
Puurmani teenuskeskuse juht Arvo Pennonen nentis, et tema häält ei võeta kuulda valla eelarve koostamisel ja suurte küsimuste otsustamisel, mistõttu ei saa ta osaleda raha kohapeale suunamise mõjutamisel.
Kohal viibinud poolsada inimest lõid arutelul aktiivselt kaasa. Arutati sedagi, kuidas saaks Puurmani rahvas tuge erinevatest projektidest ja Euroopa Liidu toetusrahadest. Kõlas huvitavaid mõtteid, ent konkreetsete tegudeni vähemalt seekordsel ajurünnakul veel ei jõutud.
TAAVI KELDER
