|
|
Puurmani vallavolikogu seitse liiget olid selle poolt, et Pikknurme plaanitavale dolokivikarjäärile võiks kaevandusloa väljastada. Keskkonnaamet on aga otsustanud, et kaevandamine pole kooskõlas riikliku huviga, lähtudes varustuskindluse põhimõtetest. |
Puurmani vallavanem Rauno Kuus lausus, et karjääri avamiseks ei väljasta tegelikult luba mitte Puurmani vald, vaid selleks vajalikud otsused saab langetada keskkonnaamet. Nimetatud asutusest saadeti novembri lõpus Puurmani vallavolikogule eelnõu, kus soovitatakse firmale OÜ KTM Vara mäeeraldise kaevandamise luba mitte anda.
Vallavolikogu arvamus pole keskkonnaametile mitte kohustuseks, vaid soovituseks. Kui keskkonnaamet oma praegust seisukohta muudab ja otsustab kaevandusloa väljastada, tuleb seda teemat veelkord ka Puurmani vallavolikogus arutada. Kuus toonitas, et vallavolikogu ei võta selles küsimuses vastu otsust, vaid avaldab ainult oma seisukoha kaevandamisloa võimaliku väljastamise kohta.
Paekivivaru olemasolevates karjäärides piisav
i
Puurmani vallavolikogu istungil viibinud keskkonnaameti Jõgeva ja Tartu regiooni keskkonnakasutuse juhtivspetsialisti Helen Manguse sõnul esitati Puurmani vallavolikogule kaevandamisloa väljastamist mitte soovitav eelnõu seetõttu, et taotlus maavara kaevandamiseks ei ole kooskõlas riikliku huviga, lähtudes varustuskindluse põhimõtetest.
Manguse sõnul oli keskkonnaamet OÜ KTM Varaga kirjavahetuses ning firma esindajatel paluti esitada keskkonnaametile dokumente, mis tõestaksid, et plaanitavas karjääris on maavara parema kvaliteediga kui mujal. Juhtivspetsialisti sõnul nad selliseid andmeid ei saanud. Seetõttu saatis keskkonnaamet KTM Varale keelduva eelnõu. Firma poolt pöördus keskkonnaameti poole advokaadibüroo Glimstedt, kes süüdistas ametit venitamises ja seetõttu ei jäänud keskkonnaametil muud üle kui keelduva eelnõuga edasi minna. Samas ei tulene maavara kaevandamisest keelduv eelnõu keskkonnakaitselistest nõuetest, vaid lähtuvalt sellest, et kõnealuses piirkonnas on seda maavara piisavalt.
Pikknurme elanikud tundsid huvi, millal oleks vaja avada Jõgevamaal mõni uus dolokivikarjäär lähtuvalt reaalsest vajadusest. Helen Manguse sõnul on praegu varud piisavad ja lähema 10 aasta perspektiivis ta maakonnas uute karjääride avamiseks põhjust ei näe. Seetõttu tegid pikknurmelased ettepaneku planeerida kõnealuse karjääri avamine viie aasta pärast, et oleks piisavalt aega eeltööd teha.
Pikknurme elanikud keskkonnamõjude ohutusse ei usu
i
Pikknurme külarahva nimel sõna võtnud Aadu Koll lausus, et talle polnud keskkonnaameti esitatud keelduv eelnõu üllatus. Juba poolteist aastat tagasi andis 73 Pikknurme küla elanikku teada, et on plaanitava kaevanduse vastu.
Kolli sõnul on kaevanduse rajamise protseduur kulgenud kuidagi vargsi ja vaikselt. Ta ütles, et kui praegu räägitakse ainult dolokivikarjääri avamisest, siis tegelikult tähendab see üheaegselt ka Pikknurme dolokivimaardla avamist ja see võib tuua kaasa olukorra, kus ühel aastal avatakse üks karjäär, mõne aasta pärast juba järgmine jne. Samas on seda maardlat vähe uuritud, ka keskkonnauuringud jäid Aadu Kolli hinnangul liialt pealiskaudseteks ning olid kohati vasturääkivad.
Olles ise kunagi põlevkivibasseinis töötanud, võib Koll kinnitada, et kõik, mis keskkonnauuringusse kirja on pandud, ei ole tõene. Kohalikele elanikele üritatakse väita, et kaevandamisega ei kaasne põhjavee reostust. Neile pole aga antud adekvaatset selgitust, milline on lõhkamise tagajärjel võimalik õhusaaste, kuidas saavad reostatud pinnas ja põhjavesi. Pole teada seegi, millega täpsemalt lõhatakse. Kolli sõnul pole kahtlust, et kui karjäärist vett välja pumbatakse, siis põhjavee tase alaneb. Nii võib sügavamatesse põhjaveekihtidesse jõuda läheduses asuvate rabade vesi. Aadu Koll tuletas meelde, et meedias on olnud juttu ka Põltsamaa vallas asuvast Rõstla karjäärist, mille tegevus on toonud kaasa märkimisväärsed muutused keskkonnas ja mis omakorda kahjustavad inimeste tervist. Koll jäi kindlalt seisukohale, et Pikknurme karjääri avamine on vähe motiveeritud ja pole piisavalt põhjendatud.
Senine seire inimeste kartusi ei kinnita
i
Geoloog Ain Põldvere sõnul teostati Pikknumres keskkonnamõju uuringuid paar aastat tagasi. Nende poolt koostatud keskkonnamõjude hindamise aruande kiitis keskkonnaamet heaks. Põldvere sõnul hõlmab Pikknurme karjäär peaaegu kogu maardlat, välja arvatud üks passiivse varu riba. Tegelikult kattub Pikknurme karjäär maardlaga ja mingit suuremat maardlat seal tema kinnitusel ei olegi. Piirkonnas paikneb küll veel dolokivilasundeid, kuid niikaua, kuni neid uuritud pole, sinna karjääre ei rajata.
Põldvere sõnul toimub lõhkamine kõikides paekivikarjäärides ja nendes kasutatavad kaasaegsed lõhkeained on suhteliselt keskkonnasõbralikud. Lõhkeprodukte põhjavette ei satu. Geoloogid on teinud regulaarset seiret Meremäe vallas asuvas Varinurme karjääris, kus lõhatakse vee all märga kivi. Seal on tehtud vee keemilise koostise analüüse vahetult pärast lõhkamist, samuti on uuritud seda sealsamas kõrval asuvas salvkaevus. Mõõdetud on ka karjäärist välja juhitava vee lämmastikuühendite sisaldust, milles muutusi pole täheldatud. Lõhkamisel õhku paisatavad gaasid hajuvad kohe.
Põldvere lausus, et ka Pikknurme karjääris hakatakse vee taset ja keemilist koostist regulaarselt jälgima. Kui see peaks normist kõrvale kalduma, on arendaja kohustatud karjääri mõjupiirkonna elanikele uued kaevud rajama.
Vald saab 50 000 – 60 000 eurot täiendavat tulu
i
Härjanurme Kalatalu peremees Aarne Liiv tundis huvi, kui palju Puurmani vald kaevanduse tegutsemise pealt aastas tulu võiks teenida. Rauno Kuus lausus, et ressursimaksu kasvades hakatakse vallale riigi poolt makstavat tasandusfondi vähendama. Esialgu võiks olla täiendav tulu vallale olenevalt kaevandatavatest mahtudest 100-150 tuhat eurot aastas, hiljem, tasandusfondi vähenedes võiks see number olla 50-60 tuhat eurot aastas. Pikknurme elanik pakkus võimalust tõsta vallas kehtivat maamaksu, mille pealt võiks igal aastal teenida täiendavalt 30 tuhat eurot. Tema kinnitusel oleksid valla elanikud sellega nõus.
Ühe Pikknurmelase sõnul on külas tööealist rahvast vähe ja samas selline karjäär kohalikele elanikele tööd ei pakugi. Lõhkajad, meistrid, töödejuhatajad, autojuhid tulevad mujalt. Ainuke võitja on võib-olla vald.
i
TOOMAS REINPÕLD
