Puurmani vallavanem Rein Paap ütles, et kuna Jõgeva Omavalitsuste Liidu juhatus tegi maavanemale ettepaneku anda investeeringute kooskõlastused 2004. ja 2005.aastal ainult
jätkusuutlikele koolidele, peaks Puurmani küll sellesse mahtuma. Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuses Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu tellimusel aastateks 2005-2010 koostatud koolivõrgu arengukava järgi pakutakse Puurmani Keskkoolis heal tasemel õpet.
Ministeerium ei poolda mõisahoonetes koole
Haridus- ja teadusministeerium ei pea õigeks muinsuskaitseliste probleemide lahendamist haridusele mõeldud rahadega, kinnitas ministeeriumi pressiesindaja. Mõisakoolide renoveerimiseks peaksid raha eraldama hoopis kultuuriministeerium ja muinsuskaitseamet. Eraldi on olemas Mõisakoolide Programm, mida veab kultuuriministeerium.
Siiski ei sõltu rahade jaotamine haridusministeeriumi hinnangul neist, kuna rahade jaotuse piirsumma raames paneb riiklikud investeeringud paika maavalitsus ja ministeerium ainult kinnitab selle. Seega otsustab maavalitsus kokkuleppel kohalike omavalitsustega, millised koolid ja kui palju riiklike investeeringute programmist raha saavad.
Maavanem Margus Oro ütles, et taotlus saada raha Puurmani Keskkooli keldrikorruse renoveerimise lõpetamiseks läks eraldi mõisakoolide eelarvereale, kuid 2004. aasta riigieelarvest olid mõisakoolide remondiks mõeldud rahad kadunud.
Küllap peab paika väide, et haridusministri seisukoha järgi pole mõisahoonetes koolide pidamine õige ning seetõttu investeeringuid mõisakoolidesse ei tulegi.
Puurmani vallavanem Rein Paap ütles, et vallavolikogu on kooli kordategemise oma südameasjaks võtnud ning vald võtab keldrikorruse remondi lõpetamiseks laenu. “Midagi pole teha, remondime koolimaja jupikaupa,” tõdes Paap. Tema sõnul oleks küll ideaalne, kui kogu maja saaks korda teha ühe korraga ? nagu remonditi Adavere mõisahoonet.
Kool korda jupikaupa
Vald on alustanud kooli keldrikorrust renoveerinud Tartu firmaga Eviko uusi läbirääkimisi tööde lõpetamiseks. Samuti on tellitud esimese ja järgnevate korruste renoveerimise projekt seni lossis töid projekteerinud ja muinsuskaitse poolt tunnustatud spetsialistilt Anu Kuhlbachilt.
Puurmani Keskkooli direktori Toomas Annuki sõnul on vallavalitsus ja kool otsinud võimalusi teha unikaalne mõisahoone korda ja õpetada samas ka lapsi. “Ideid on olnud igasuguseid, kuni noorkotkaste ja kodutütarde juhtide koolitamiseni,” kinnitas ta.
Direktor näeb kooli eelkõige ökoloogilise suunitlusega, süvendatult loodusaineid õpetava väikese maagümnaasiumina. “Kõikidele lastele ei sobi suured koolid, mõni vajab just väiksemat, looduskaunis kohas asuvat,” kinnitas ta.
Samas vajaks kool uusi tööõpetuse ruume ja võimlat. Need võiks rajada kooli kõrvale parki, kuid seda ei taha lubada jälle muinsuskaitse, sest mõisaansambel peaks olema ka tulevikus üks tervik. Kui oleks raha, võiks tööõpetuse ruumid rajada ka vanasse tõllakuuri, mis tuleks renoveerida.
Millist mõju avaldab 2005. aasta 1. jaanuarist käivituv võimalik haridusosakute süsteem Puurmani Keskkoolile, ei oska asjaosalised praegu veel prognoosida. Üks on aga selge: kehvas seisus lossis asuvale väikesele maakoolile see vaevalt head tõotab.
Kuid aastast 2011 peaks Puurmanis kaduma keskkool ja jääma vaid põhikool. Seega jääks ümberkaudsetele lastele võimalus gümnaasiumi minna vaid Tartusse, Põltsamaale või Jõgevale. Mõne lapse jaoks tähendaks see tulevikus 30-40-kilomeetrist kooliteed.
Mullu kulutati Puurmani Keskkooli remondiks 800 000 krooni, millest pool ehk 400 000 krooni tuli Riiklikust Investeeringute Programmist. Vald taotles vanas mõisahoones asuva kooli keldrikorruse remonditööde lõpetamiseks 21. sajandi kooli programmist veel 770 000 krooni, kuid jäi sellest rahast napilt ilma. “Et maakond taotles neljale koolile remondiraha, kuid rahuldati ainult kolm taotlust ja meie olime nimekirjas neljandad, jäime rahast ilma,” märkis vallavanem.
Riik on aastatel 2001-2003 lubanud Puurmani lossi renoveerimiseks 5 miljonit krooni, millest on saadud üle kahe korra vähem ehk 2,4 miljonit. Puurmani vald on sel ajavahemikul omalt poolt lisanud miljon krooni. Mõisahoone, kus asub Puurmani Keskkool, vajaks ekspertide hinnangul 30 miljoni kroonist investeeringut.
HELVE LAASIK
