|
|
Puurmanis sai endises mõisa tall-tõllakuuris valmis tööõpetuse maja, krohvida on jäänud maja teepoolne külg, sest traditsioonilise lubikrohviga saab töid alustada siis, kui öökülmade aeg möödas. |
Hoone restaureerimine läks kokku maksma 5,4 miljonit krooni, millest valla omaosalus oli 15 protsenti, ülejäänud raha sai vald Norra ja Euroopa majanduspiirkonna rahastatava regionaaltoetusena. Lisaks kulus projekteerimiseks 160 000 Eesti krooni, millest 130 000 krooni tuli mõisakoolide programmist ning 30 000 krooni lisas vald.
Ruumi ka kohalikele käsitööhuvilistele
Hoone alumisel korrusel on ruumi 120 ruutmeetrit, millest poole võtab poiste tööõpetuse klass, kuhu paigaldatakse puutöölauad, treipingid, lauad metallitööks. Puurmani vallavanema Rauno Kuusi kinnitusel alustatakse sügisel tundidega, olemasolevad seadmed tuuakse vanast klassist üle. “Üht-teist meil muidugi on ja tunde saab läbi viia, kuid kindlasti tuleb uusi seadmeid juurde hankida,” märkis ta.
Vallavanema sõnul tegeleb vald praegu aktiivselt võimaluste otsimisega, et majja nüüdisaegseid töövahendeid muretseda. See tähendab eelkõige projektide kirjutamist. “Loodetavasti on aasta pärast kogu vajalik tehnika olemas,” kinnitas Kuus.
Alumisele korrusele mahub ka õpetajate tuba, ladu õppetööks vajaliku materjali jaoks, tualetid ja tuba koristajale. Ühe ruumi on hõivanud kütte- ja ventilatsiooniseadmed.
Teine korrus on tüdrukute päralt. Seal on käsitööklass ja õppeköök.
Käsitööklassi muretsetakse õmblusmasinad ning loodetavasti ka kangasteljed ja muu vajalik näputöö tegijatele.
Kool hakkab tööõpetuse maja kasutama paaril päeval nädalas, ülejäänud ajal soovib vald maja kasutada anda kohalikele mittetulundusühingutele. “Käsitöö- ja puutööringid on teretulnud, et maja rohkem töös oleks,” kinnitas vallavanem.
Maja valmis kolme nädalaga
AS Tevo töödejuhataja Tiit Ummiku sõnul olid 14. aprillil maja ümber veel lumehanged. Tänavune kevad tuli väga hilja ja see tegi olukorra keeruliseks. Vallavanem Rauno Kuus rääkis, et Tevo töömehed pidid seetõttu väga lühikese ajaga tegema ära tohutu töö. 30. aprilliks pidi kõik valmis olema ja oligi, edasi ei lükatud enam muud kui lubikrohvitööd.
Vallavanem ütles, et aprillilõpu seisuga pidi saama aktid tehtud. Riski ei võetud, et midagi oleks pooleli jäänud. Norra raha kasutamiseks on väga karmid tingimused, Eesti soovib seda projekti jätkata, seega ei tohi tulevaste projektide nimel seda usaldust kuritarvitada. “Suhtumist, et paber kannatab kõike, ei tahetud näha,” lisas Kuus. Tevo projektijuhi Kalev Pärna hinnangul oli Puurmani tööõpetuse maja valmimine päris märkimisväärne pingutus.
Sisuliselt tulid kõik sisetööd teha kolme nädalaga ja Tevo tuli sellega toime. Töö käis varavalgest hilisõhtuni. “Elekter, küte, ventilatsioon, eritööd – kõik tuli teha korraga,” loetles Pärn. Mehed ei pidanud lihavõttepühigi, töö käis ka siis täie hooga.
Objektil tuli ka mitmeid muutusi teha, näiteks küttevõimsust kaks korda suurendada, kuna muinsuskaitse seisukoht ning ka varasemalt valminud põhiprojekt lubas maakivi siseseintele vaid lubikrohviviimistlust ilma lisanduva sünteetilise soojustuskihita, säilitades maksimaalselt vana krohvikihti.
Nii läks 20 kilovati asemel vaja hoopis 40-kilovatilist võimsust. Selleks tuli raha leida. Otsustati alumisel korrusel põrandaid mitte plaatida ning jätta betoon, mis on mõnes mõttes ka mõistlik, sest põranda väljanägemine on normaalne ning kui mõni laps pillab haamri või mõne muu raskema tööriista, ei riku see põrandat.
Tänavust talve poleks üle elanud
“Seda talve poleks Puurmani tall-tõllakuur üle elanud, raske lumega oleks katus kindlasti sisse kukkunud,” märkis Kuus. Ummiku sõnul võinuksid osaliselt koos katusega sisse langeda ka seinad. “Ime, et see maja eelmise talve veel vapralt vastu pidas,” lisas ta.
Tevo projektijuht Kalev Pärn ütles, et juba töö algus oli sügisel üsna raske. Tema hinnangul tulnuks mõni nädal varem alustada.
Vallavanem märkis, et septembri lõpus tuli otsus, et Norra projekti raha võib tall-tõllakuuri restaureerimiseks kasutada. Seejärel tuli korraldada ehitushange. “Asju aeti küll juba kevadest, augustis käis konsultatsioonifirma üle vaatamas, mitmed instantsid pidid otsuse langetama, see kõik võttis aega,” lisas ta.
Tiit Ummiku sõnul allkirjastas Tevo Puurmani vallaga lepingu 22. novembril. Siis tuli kohe talv. “Halb oli, et juba novembris läks külmaks ja kolm kuud olid korralikud miinuskraadid. Seinad külmusid läbi, neid ei olnud võimalik ka ette soojendada. Koguaeg tuli uut lund juurde, seegi tegi meie olukorra raskeks,” rääkis Ummik. Tema sõnul saanuks siis, kui talv paar nädalat hiljem oleks tulnud, all põrandad ära valada. Kahjuks talvel vajalikke betoonitöid teha ei saanud. Kui segu külmub, siis pole sellega enam midagi teha.
Kõige ohtlikum oli katuse lammutamine
Kõige ohtlikum tegevus oli varisemisohtliku katuse lammutamine. Tiit Ummiku sõnul tuli katusekonstruktsioonid kõigepealt ajutiselt toestada.
“Sarikaid säilitada polnud võimalik, need kõik olid suuremas osas mädanenud, katusel olid sees suured augud,” nentis vallavanem. Tema sõnul oli maja täis rämpsu ja vana kooliinventari, mille väljavedamine võttis samuti palju aega.
Maja sai uue katuse alles aprilli algul.
Kui Pala koolimaja pööningult leiti vanad vintpüssid, siis Puurmani vanast tall-tõllakuurist „kõigest” lõhkeainet ja süütenööri. See kraam võis olla panipaika sattunud ka pärast Teist maailmasõda.
Kalev Pärn kinnitas, et Tevol on olnud Puurmani vallaga väga hea koostöö. Üks suur kompleks saab Puurmanis valmis ja ettevõttel on kahju, et seal enam rohkem midagi teha pole. Kaks aastat on olnud firmale väga sisukad ja huvitavad. Nimelt restaureeris Tevo ka Puurmani lossi, tehes nii sise- kui välistöid.
i
HELVE LAASIK
