Puurmani mõisakoolis toimus neljapäeval rahvakoosolek, kus osalesid Põltsamaa vallavolikogu liikmed Rauno Kuus ja Toivo Tõnson, abivallavanem Karro Külanurm ning Põltsamaa ühisgümnaasiumi direktor Aimar Arula. Koosolekut juhatas Puurmani kooli vilistlane Villu Päärt.
Pärast Päärti lühikest sissejuhatust sai sõna volikogus valla hariduselu ümberkorraldamise vastu hääletanud Rauno Kuus.
„Olen otsuse vastu, sest vald on otsust langetades käitunud kiirustades,“ ütles ta oma sõnavõtus. Kuusi jaoks oli märk juba see, et volikogu istungit ette valmistades ei suutnud vallavalitsus otsustada, millist eelnõu volikokku saata. Põhjendusest, et valla koolivõrk on arvestatud 2000 lapsele ja praegu õpib meil ligi 1000, et betooni on liiga palju ja karbikulud on liiga suured, järeldas ta, et tahetakse ikkagi raha kokku hoida.
Abivallavanemal oli raske vastata
„Kui on probleem, tuleb sellega tegeleda seal, kus see on, mitte lüüa kõiki ühe lauaga,“ oli Kuus veendunud. „Minu küsimus on, milleks toimivat lõhkuda. Kas oleme uues suures koolis võrdsed partnerid? Sisuliselt pannakse kokku seitse kooli, neist üks mammutkool. Et viimasel minutil vald otsust muutis ja uue kooli tegemisest sai suure kooliga liitumine, ei lahenda valla jaoks paljusid probleeme. Kui otsuseid hakatakse tegema kaugel, on küsimus, kas see ei lõpe liitklasside tegemise ja seejärel ruttu algkooliks muutumisega.
Neile küsimustele mina otsuse langetamise hetkeks ei olnud vastuseid saanud. Et vastused tulevad hiljem, kui otsused on tehtud, ei ole õige samm,“ lisas ta.
Seejärel oli kord vastata koosoleku juhataja ja kokkutulnute küsimustele abivallavanem Karro Külanurme käes. „Volikogu võttis vastu otsuse 1 + 1 + 1, millega andis vallavalitsusele õiguse ja kohustuse käia meie haridusasutuste hoolekogudes ja õpilasesinduste juures. Selle otsuse aluseks oli ühinemislepinguaegne töö, mis tõdes, et koolid on eriilmelised ja eri suurusega. Ka ühinenud omavalitsuse arengukava tegemise protsessis tulid välja koolide suuruse mured. Ma ei ütle seda Puurmani kohta, see on Põltsamaa valla mõistes suur kool. Küll on meil selliseid koole, kus kaks aastat pole läinud ühtegi last esimesse klassi,“ ütles ta oma esinemist sisse juhatades.
Kuigi tuleb kiita noore vallavanema head enesevalitsemist ja viisakust keerulises olukorras, ei olnud tal kokkutulnute jaoks paljudes küsimustes rahuldavaid vastuseid.
Oma esimese küsimusena küsis Villu Päärt: „Mitu last on teie teada Puurmani koolis ühes klassis keskmiselt ja mitu kilomeetrit on Põltsamaalt Puurmanisse?“ Oma vastuses eksis abivallavanem õpilaste arvus pea kümnendikuga, pahandades publiku juba vestluse alguses ära.
Edaspidi oli ta oma vastustega üliettevaatlik, tunnistades, et Puurmani kooli haridusele ei ole vallavalitsusel midagi ette heita, Puurmani õpetajatele samuti mitte. Kuna õpe seal jätkub, ei andvat see ka majanduslikku kokkuhoidu.
Karro Külanurmelt said kokkutulnud kuulda, et volikogu otsus ei ole Puurmani kooli kaotanud, kuigi liitis selle PÜGiga. Koosolekute ja läbirääkimiste tulemusena polevat välistatud, et PÜGi õppekoha nimi võiks olla ka Puurmani mõisakool. Mis oli ilmselt esimene kord, kui selline võimalus välja pakuti.
Oskamata vastata küsimusele, mitu töökohta Puurmani mõisakoolis reformi järel kaob, lubas abivallavanem, et õpetajad tulevad esialgu uude kooli üle. Samas halduspersonal on kavas viia valla haldusalasse.
Külanurm rõhutas korduvalt, et kõik on läbirääkimiste küsimus, millesse publik saalis suhtus üsna umbusklikult, sest senine suhtlemine vallaesindajatega ei viita just valmidusele läbi rääkida. Abivallavanem tuletas korduvalt meelde kohtumisi koolide hoolekogude ja õpilasomavalitsustega, mille toimumist mitmed kohal viibinud inimesed ka möönsid. Küll piirdusid need osaliste kinnitusel ainult kavade tutvustamisega. Seda enam, et tutvustati kava, mida volikogu ei arutanud. Kuusi kinnitusel ei ole reformi kohta vormistatud ühegi hoolekogu arvamust.
Veidi rahulikumalt läks PÜGi direktori Aimar Arula sõnavõtt, kes oli peaaegu sama nõutu kui ülejäänud kohalviibijad. Arula juhtis tähelepanu sellele, et Puurmani kooli lõpetajad kipuvad eelistama Jõgevamaa gümnaasiumi Põltsamaa omale. Ta tunnistades, et tema kui koolijuhi tööandja on ka vald ning seepärast on volikogu töö kohta arvamust avaldada keeruline. „Praegu tuleb ruttu mõtlema hakata, kuidas edasi tegutseda,“ oli ta siiski valmis tekkinud olukorrast välja siplema. Arula nentis siiski, et võimalusi õpetajate töö paremaks korraldamiseks koolide vahel oli vallal ka seni. Puurmani kooli kohta ütles Arula: „Et Puurmani kool on Põltsamaa vallas suuruselt teine kool, siis tema toimimises ma probleeme ei näe.“
Ei taheta teha reformis erandeid
Sõna sai ka Toivo Tõnson, kes volikogus reformi poolt hääletas. Ta nõustus koosoleku juhataja Villu Päärti väljapakutud sõnastusega, et haridusreform tehakse kõigile korraga sellepärast, et mitte hakata koole ükshaaval kinni panema. „Kui me Puurmani oleksime välja jätnud, oleks ülejäänutel tekkinud küsimus, miks Puurmanile erand tehakse,“ ütles Tõnson. Ta ütles ka välja, et Puurmani lapsed võiks hakata Põltsamaale käima. Mis pani publiku omakorda küsima, kas kogu reformi taga pole hirm, et PÜGist võiks saada põhikool. Seda võimalust Tõnson niipea ei näinud, aga ütles, et kui lapsi gümnaasiumi ei tule, siis nii läheb.
Põgusalt käidi üle ka lasteaiaküsimus, kuid seejärel läks koosolek vaheajale ja pärast seda jäi Puurmani rahvas arutama võimalusi panna vallavolikogu oma otsusest taganema ning selle juurde võõrast publikut ei soovitud.
Endine Puurmani vallavolikogu esimees Üllar Scaffrik ütles: „Minu kolm last, ma ise ja mu isa on siin koolis käinud. See on emotsionaalne asi. Mis sellest muutub või paremaks läheb ei saanud aru. Kui asi toimib ja on puudusi, siis nende puudustega peab tegelema. Olen elanud Tallinnas ja Tartus. Siia tagasi kolides oli toimiv keskkool just oluline argument. Kas me tahame kooli kokkutulekul käia nagu seni, või nii, nagu Peressaares.
Töötavat masinat ei ole mõtet näppida!“
ANDRA KIRNA
