Puurmani vabatahtlike pritsumeeste depoo kõrval valmis juurdeehitus, mille rajamiseks saadi toetust PRIAlt, päästeametilt ja Põltsamaa vallalt. Selts sai endale hiljuti ka termokaamera.
MTÜ Puurmani Priitahtlik Päästeselts juhatuse liikme Villu Sinimetsa sõnul jäi 2017. aastal rekonstrueeritud depoo põhihoone uuele päästeautole kitsaks, mistõttu tuli hoonele ehitada laiendus.
„Saime paar aastat tagasi päästeametilt uue auto. Seoses sellega tekkis meil aga probleem – depoo oli nii madal, et auto ei mahtunud sisse. Kuna me depoo juurdeehituse jaoks kohe rahastust ei saanud, siis ehitasime kõigepealt auto madalamaks. Lõpuks õnnestus päästeautoga küll depoosse sõita, aga ainult siis, kui paak oli täis – tühja veepaagiga masin depoosse ei mahtunud, jäi lakke kinni,“ selgitas Villu Sinimets.
Depoo laienduse ehitustööd algasid möödunud aasta detsembris.
Puldiga tõstanduks
„Tänu juurdeehitusele on depool nüüd autost puldiga avatav tõstanduks. Väljasõit on tunduvalt kiirem ja mugavam kui varem. Juurdeehituse jaoks saime peaaegu poole rahastusest PRIA-lt, appi tulid ka päästeamet ja vald. Osaliselt rahastasime depoo juurdeehitust seltsi oma vahenditest. Järgmise tööna on plaanis korrastada depoo esine plats,“ lausus Sinimets.
Puurmani Priitahtlik Päästeselts soetas hiljuti endale kohaliku omaalgatuse programmist saadud toetuse abil ka termokaamera, millega saab päästesündmustel kindlaks teha nähtamatute tulekollete ja -pesade varjatud asukohti.
„See on universaalne abivahend, mis on abiks niihästi maastikupõlengutel kui ka kadunud inimeste otsingutel. Kui kusagil seina sees või lae vahel on varjatud tulekolded, siis kaamera näitab ära, et seal on temperatuur kõrgem. Riiklikel komandodel on termokaamerad juba ammu olemas, meil see siiani puudus. Mõned aastad tagasi oli juhtum Tallinna-Tartu maanteel, kus üks veok oli suitses – olime sündmuskohal koos Põltsamaa komandoga, kes kasutas samuti termokaamerat, millega oli võimalik kindlaks teha, kus täpsemalt tulekolle või nii-öelda kuum punkt asus,“ rääkis Villu Sinimets.
Ajalooline käsipump
Puurmani priitahtlike pritsumeeste depoo renoveeriti täielikult 2017. aastal, mille käigus amortiseerunud hoone soojustati, vahetati ära katkine katus ja uuendati aknad. Rekonstrueeritud hoones on meeskonnaruumid, termopuidust saun, kööginurk, õppeklass ja seminariruum. Depoohoones saab tutvuda ka minevikuga – uudistada ajaloolist tuletõrje käsipumpa aastast 1930, mis on leitud ja taastatud tänu kohalikele inimestele.
„Kogume praegu ajaloo tarbeks materjali päästeseltsi kohta, et seda edaspidi depoos üles panna,“ selgitas Villu Sinimets.
Puurmani Priitahtlikul Päästeseltsil on praegu ligi 30 liiget, nendest kolmteist on päästesündmustel käivad väljaõppinud päästjad, kes on ka vastavad kursused läbinud.
„Vabatahtlike komandode osatähtsus maapiirkondades järjest kasvab, kuna riiklikke komandode hulka on aasta aastalt vähendatud. Päästeamet võiks vabatahtlikke komandosid hakata rohkem tasustama. Vabatahtlike päästjate roll on Puurmanis eriti oluline arvestades meie asukohta Tallinna-Tartu trassi kõrval. Läheduses asuvad ka suured metsa- ja rabamassiivid,“ ütles Villu Sinimets.
Puurmani kohalik tuletõrjeselts on asutatud 1937. aastal. Vabatahtlik tuletõrjeühing tegutses Puurmanis ka nõukogude ajal.
TAAVI KELDER
