Kus elavad bakterid, millised on n-ö head ja millised halvad bakterid ja kas halvad on meile ohtlikud ka? Niisugustele ja veel paljudele teistelegi küsimustele said Puurmani mõisakooli bioloogiahuvilised õpilased vastused.
Puurmani mõisakool osaleb bioloogiaalases õpikojaprojektis, mis tähendab, et Tartu ülikooli bioloogiatundengid, magistrandid ja doktorandid käivad õppeaasta jooksul koolis tunde andmas.
Õpikojad on Tartu ülikooli teaduskooli, füüsikaseltsi ja Tartu ülikooli suur koostööprojekt, mille eesmärk on viia keemia-, bioloogia- ja füüsikakatsed koolidesse, just väiksematesse, kus ei ole moodsat laborisisustust.
Iga kord erinevad teemad
Juhendajateks on Tartu ülikooli doktorandid, magistrandid ja agaramad tudengid, kes tulevad kooli kõikide oma vahenditega kohale ja umbes nelja tunni jooksul tehakse läbi mitmeid programme. Õpikojad tegutsevad igas koolis õppeaasta jooksul seitse korda. Puurmanis oldi viiendat korda, kaks korda tullakse veel.
Iga kord on käsil erinevad teemad. Bioloogias on näiteks 16 kooli, kus käiakse. Jõgevamaal on Puurmani ainus. Käiakse näiteks Tori põhikoolis, Kanepi ja Tõrva gümnaasiumis, Audru koolis jne. Samamoodi, nagu käivad koolides bioloogiamagistrandid ja doktorandid, käivad ka keemikud ja füüsikud.
Tartu ülikooli zooloogiaosakonna doktorant Liivi Plumer, tegeleb imetajate uurimisega, on uurinud hundi geneetikat
Ta ütles, et õpikojas osalemine annab talle esinemiskogemusi, enesekehtestamise oskusi ning kasvatab distsipliini. “Kõige olulisem on rõõm, et saame ise midagi edasi anda ning näha, kuidas lapsed õhinal mikroskoobi juurde jooksevad, et bakterit näha,“ ütles ta.
Gristin Rohula on samuti Tartu ülikooli doktorant. Ta ütles, et soovib tuua koolibioloogiat õpilastele lähemale, et see oleks huvitav ja tore. “Kui neil on lõbus, siis meil on selle üle väga hea meel,” kinnitas ta.
Mikroskoobile joosti tormi
Noori õpetajaid vaimustas õpilaste huvi ja kaasatöötamissoov. Kui bakterid mikroskoobi all nähtavaks said, siis jooksid õpilased suisa tormi.
Tulevases töös see mõlema puhul mingit rolli ei mängi. Gristin Rohula ütles, et osalemine õpikoja projektis annab küll praktikat, kuid õpetajat temast tõenäoliselt ei saa. “Kes teab,“ tunnistasid mõlemad doktorandid siiski nagu ühest suust. Tegemist on väärt kogemusega, “Oleme aastaid käinud õpetamas, see annab ka igapäevaelule palju juurde, on märkimisväärne vaheldus.”
Liivi Plumer lisas, et mõte on selleski, et bioloogiat ja loodusteadusi natuke populariseerida, näidata väga lahedaid asju, mida saab teha. “Need katsed lähevad lastele korda, nad lausa jooksid mikroskoobi juurde.”
Ta märkis veel, et võib-olla tekib just tänu õpikodadele mõnes õpilases tõsisem loodusehuvi ja mõni neist jõuab ehk lõpuks ka ülikooli.
HELVE LAASIK
