Tartu ülikooli liikumislabor, kus tegeletakse programmiga Liikuma Kutsuv Kool, otsustas tänavu korraldada aasta tegija konkursi. Sellel osaleb ka Puurmani mõisakooli 9. klassi õpilane Grettel Liset Möldri, kes on nomineeritud tegusamate mängujuhtide kategoorias.
Liikuma Kutsuva Kooli ideega on kaasa tulnud ligi viiendik, ehk 110 Eesti kooli. Aina enam innovaatilisi õpetajaid, koolinoori, lapsevanemaid, omavalitsusi ja koostööpartnereid tegutseb ühiselt selle nimel, et liikumine oleks koolielu igapäevane osa. Seda nii koolitunnis kui ka vahetunnis. Tegemist on teaduspõhise programmiga, mille eesmärgiks on koolikultuuri liikuvamaks muuta.
Koolidel on programmi vastu suur huvi
Programmis aktiivsete vahetundide arendamisega tegelev ja mängujuhte koolitav Kristi Vaher nentis, et unistus, just kui võiksid kõik Eesti koolid ühel hetkel programmiga liituda, on võrdlemisi reaalne.
„Eks see ole ka meie väga suur soov, et nii läheks. Koolide huvi on Liikuma Kutsuva Kooli vastu väga suur ja selle üle on meil siiralt hea meel. Kõik sõltub aga koolidest endist, sest liituvad nad programmiga ikkagi oma initsia-tiivil. Pigem on meil hea meel, et tahetakse olla osa suurest võrgustikust ja päriselt koolikultuuri muuta ja õpilastele liikumisvõimalusi pakkuda,“ ütles Vaher.
Õpilased võtavad programmi hästi omaks. „Kui õpilastel on vahetunnis midagi teha, neile on võimaldatud vahendeid ja räägitud, kuidas neid kasutada, siis on suurem tõenäosus, et tegevustega tullakse kaasa.
Oluline on, et aktiivsed vahetunnid oleks organiseeritud, siis pole õpilastel aega nutitelefonis olla. Küll aga on huvi vanuseastmeti erinev: mida noorem on õpilane, seda lihtsam on teda kaasata. Mida vanemad õpilased, seda enam tuleb mõelda, mida neile pakkuda, et see oleks nende jaoks põnev,“ rääkis Vaher.
Aktiivsete vahetundide alla kuuluvad mänguvahetunnid, tantsu-, spordi- või õuevahetunnid. Võimalusi on palju. „Koolides võiksid olla vabad vahendid, millega õpilased saavad oma loovuse tööle panna. Näiteks pallid, rõngad, Indiacad ja muu seesugune,“ rääkis Kristi Vaher võimalustest.
Mängujuhiks saab ühe päevaga
Lisaks aktiivsetele vahetundidele, pööratakse Liikuma Kutsuva Kooli programmiga tähelepanu ka aktiivsetele ainetundidele ning kooliteele. „Koolitame õpetajaid ja loome neile materjale, mille abil välja mõelda sobivaid liikumisega seotud tegevusi. Aina enam on teadlikke õpetajaid, kes kasutavad tunnis erinevaid liikumispause ning seovad oma õppeaine liikumisega,“ ütles Vaher.
Ühe mängujuhi õpetamiseks kulub Vaheri sõnul päev. „Koolitusele tuleb üldjuhul 30 õpilast, lisaks nende mentorid. Tuleme kokku, arutleme, mängime ja katsetame praktikas läbi erinevad situatsioonid, mis võivad ees oodata. See kindlustab selle, et mängujuhil on reaalne ettekujutus, mis tunne on olla mängujuht ja kuidas erinevates olukordades toime tulla“ rääkis Vaher.
Puurmani mõisakooli 9. klassi õpilase Grettel Liset Möldri esitas Liikuma Kutsuva Kooli aasta tegija konkursile kooli huvijuht Raina Rumvolt.
„Grettel on kohusetruu, väga püüdlik ja viimastel aastatel muutunud julgemaks ja aktiivsemaks. Näen ja tunnen, et temas on palju potentsiaali,“ põhjendas Rumvolt otsust konkursist osa võtta. Lisaks aitab Grettel huvijuhti tema tegusamatel päevadel.
Mänguvahetund korra nädalas
„Vahepeal olen väga hõivatud ja mitu teemat on korraga käsil. Kuna tempo on aeg-ajalt nii kiire, siis on Grettel see, kes omaalgatuslikult alati tuleb ja mänguvahetunni korraldab ja organiseerib. Ta hoiab pidevalt kätt pulsil. Kui minul suures igapäevamelus kipub midagi meelest minema, siis tema on alati mänguvahetunnil olemas ja korraldab selle ära,“ rääkis Rumvolt.
Mänguvahetunnid toimuvad Puurmani koolis korra nädalas. Sellele lisandub veel tantsuvahetund. „Eelmisel aastal jäi nii, et korraldasime kaks mänguvahetundi, sest tantsuvahetunni aega me ei leidnudki. Mänguvahetunde ja mängujuhtide jaotust organiseeris Grettel oma vabast tahtest,“ ütles Rumvolt.
Ühtlasi tuli Gretteli poolt algatus, mis motiveeris läinud aastal kooliõpilasi eriti usinalt aktiivsetest vahetundidest osa võtma. „Panime kõik mänguvahetundides osalenud lapsed iga kord kirja. Ja siis kahe nädala tagant premeerisime neid. See motiveeris noori aina rohkem mänguvahetundi end liigutama tulema. See oli Gretteli algatus, millega ta sai suurepäraselt hakkama,“ kiitis Rumvolt.
Grettel tahab saada õpetajaks
Mänguvahetundide tugevust näeb Rumvolt suuresti selles, et nii muutuvad lapsed rõõmsamaks. „Suuremad õpilased õpivad korraldamist ja eneseanalüüsi, mis läks hästi ja mida paremini teha. Nooremad saavad aktiivsust nautida,“ rääkis huvijuht. Selleks, et vanemate õpilasteni jõuda ja neidki motiveerida, kerkivad lähipäevil kooli parki slackline ja korvirõngad.
Teisipäeva ennelõunal saidki Puurmani väiksemate klasside õpilased taas selle kooliaasta esimese mänguvahetunniga liituda. Grettel tutvustas lastele kivikuju mängu, aga ka ehitas koos teiste mängujuhtidega takistusraja. Viimane on mängujuhtide omalooming ning võimaldab seega iga kord millegi täiesti teistsugusega välja tulla.
„Ma olen mängujuht sellepärast, et mulle meeldib lastega tegeleda, suhelda ja aktiivne olla,“ rääkis Grettel. Seda, et ta on nomineeritud tegusama mängujuhi kategoorias, valmistab talle vaid heameelt. „Tore, kui märgatakse. Seega on kõik tehtud töö end ära tasunud,“ ütles ta.
Ühtlasi aitab mänguvahetund tema arvates koolielu parandada. „Lapsed on aktiivsemad ja neil on tore koos olla. Nii on neil võimalik üksteisega lähemalt tuttavaks saada ja see on väga hea. Väiksemad õpilased ikka tulevad koolis juurde ja küsivad, millal jälle mängida saab,“ rõõmustas Grettel. Ent seitsme praegu Puurmani koolis tegutseva mängujuhi hulka mahub aktiivseid õpilasi veelgi.
Praegu Puurmani kooli lõpuklassis õppiv Grettel plaanib gümnaasiumisse minna Põltsamaale. Oma tulevikku näeb ta aga algklassiõpetajana. See plaan on selge olnud juba pikalt, kuid pitseri vormistas ideele töövarjupäev, kui Grettel varjutas oma algklassiõpetajana töötavat tädi. Ja just selliseid, Gretteli-suguseid õpetajaid ilmselt tänapäeva kool vajabki.
Liikuma Kutsuva Kooli aasta tegija laureaadid kuulutatakse välja 24. septembril pidulikult tunnustusüritusel.
KERTTU-KADI VANAMB
