Juba hulk aastaid osaleb unustatud mõisate külastusmängus ka Puurmani mõisakool. Seni on mõisal läinud väga hästi, kuid samas on korraldajatel tekkinud väike tüdimus ja rutiin ning nad ei välista võimalust, et jäävad aastaks või paariks mängust eemale.
Puurmani mõisakooli külastusmängu koordinaatori Raina Rumvolti sõnul on külastuspäevad olnud täis tööd ja tegevusi. Mängureeglid näevad ette, et igal külastuspäeval toimub jalutuskäik giidiga. Senisel viiel külastuspäeval on Puurmani mõisa külastanud veidi alla saja inimese. Jalutuskäigul räägib giid mõisahuvilistele mõisa ja mõisahoones tegutseva kooli ajaloost. Ringkäik kestab umbes kolmveerand tundi. Pärast on külastajatel võimalus minna tõllakuuri, kus käsitöö näitus-müük. Samas toimub teist aastat järjest suvevaiba kudumine, kuhu igal külalisel on võimalik oma käega vastavalt oma maitsele ja värvivalikule mõned read juurde kududa.
Külastusmängu juurde kuulub ka traditsiooniline kohviku külastus, kus on võimalik maitsta mõisakooki, mida kõik külastusmängus osalevad mõisad peavad pakkuma. Samas saavad huvilised kaasa osta Puurmani inimeste tehtud vaipu, ehteid.
Jõgevamaalaste huvi leige
Puurmani mõisa külastajatel palutakse ka end registreerida ning märkida sinna juurde, millisest maakonnast, linnast või vallast nad pärit on. Puurmani mõisakool on külastusmängus osalenud juba üle kümne aasta. Külastajate päritolu põhjal koostatud statistiline ülevaade näitab, et esimestel külastusmängudel domineerisid jõuliselt Viljandi maakonnast pärit mõisahuvilised. Järgnevatel aastatel hakkasid Puurmani mõisa vastu suuremat huvi tundma Lõuna-Eesti inimesed, samuti üksikud Tallinna ja Tartu elanikud. Nüüd on Eesti kahest suuremast linnast pärit külastajate hulk oluliselt suurenenud. Raina Rumvolt teeb sellest järelduse, et pikaajalise külastusmängus osalemise tulemusena on neid lõpuks ka suuremate linnade inimesed märganud.
Samas on Puurmani mõisa vastu ilmutanud väga leiget huvi jõgevamaalased. Üsna sageli on Puurmanisse jõudnud ka teiste mõisakoolide esindajad, kes pole ise külastusmängu korraldamisega seotud. Raina Rumvolti sõnul on külastusmängul enamiku suveüritustega võrreldes üks eripära. Nimelt on vahel nii mõnigi külastusmängule saabunud inimene öelnud, et täna ta aias vihmase ilma tõttu midagi teha ei saanud ja otsustas seetõttu hoopis Puurmani mõisa vaatama tulla.
Teisalt on aga nii, et kui kusagil toimub mingi suur üle-Eestiline üritus, näiteks Jõgevatreff või Viljandi Folk, siis on mõisa külastajaid tavapärasest vähem.
Lisaks jalutuskäigule giidi juhendamisel saavad mõisa külastajad vaadata näitust vanadest fotodest. Raina Rumvolt on kogunud kohalikelt elanikelt vanu fotosid, mis kajastavad aastate tagust Puurmanit ja sealsete inimeste tegemisi. See fotokogu täieneb pidevalt kohalike inimeste isiklikest kogudest pärinevate fotodega. Vahel on võimalik kuulata ka mõnd vahvat kontserti. Möödunud laupäeval näiteks esinesid Palamuse laulustuudio lapsed ja pühapäeval andis kontserdi Viljandimaalt pärit naisansambel.
Tahavad mängus pausi teha
Raina Rumvolti sõnul kutsutakse mõisakoole mõisate külastusmängus osalema ja otsus selle kohta langetatakse koos kohaliku omavalitsusega, sest külastusmängus osalejatel tuleb ka osalustasu maksta. Mõned mõisakoolid ei osale mängus seetõttu, et nende õpetajad ei ole nõus puhkuse ajal tasuta töötama. Rumvolti sõnul pole ka Puurmani õpetajad selle töö eest kunagi raha saanud.
Raina Rumvolt lausus, et Puurmani mõisakooli külastusmängu korraldajate peades liiguvad mõtted teha osalemises paus. Mängu korraldavad inimesed tahavad suvisel ajal ka ise erinevatel üritustel käia, ringi sõita ja lihtsalt puhata ning kodus olla. Samas tekib Raina Rumvoltil igal sügisel jälle selline tunne, et tahaks oma uhket lossi, mis nii mõnegi mõisa külastaja ahhetama on pannud, ka teistele näidata.
Mõni mõisakool on külastusmängus aasta vahet pidanud, et siis jälle täie jõu ning entusiasmiga mängus osalemist jätkata.
Külastusmängus osalevate mõisate külastajate jaoks on alati kõige põnevamad need mõisad, mis on äsja renoveeritud. Iga mõisakool peab külastusmängus osalemise või mitteosalemise kohta otsuse langetama aasta lõpul. Rumvolti sõnul võib külastusmängu iseseisvalt jätkata, mis eeldaks küll mängu formaadi muutmist, näiteks külastusmängu korraldamist koos Puurmani valla päevadega. Aasta lõpus selgub, kas Puurmani mõisakool külastusmängus osalemist jätkab ning kui jätkab, siis millisel moel. Seekordne viimane mõisate külastusmängu päev, 13. august, saab teoks koos Puurmani valla külade päevaga.
TOOMAS REINPÕLD
