Detsembri algul hakkas Puurmani lossis tööle maasoojusenergial põhinev küttesüsteem, mis aitab küttekulusid vähemalt poole võrra kokku hoida.
Maaküte pole konkreetsel juhul just kõige tabavam väljend, sest tegelikkuses paigaldati soojuse ammutamiseks vajalik kontuur Pedja jõkke. See peaks tagama soojuspumba kõige efektiivsema töötamise.
“Eks aeg näitab, kuidas need nüüdisaegsed tehnoloogiad vanas mõisahoones tööle hakkavad,” nentis Puurmani vallavanem Rauno Kuus.
Uus küttesüsteem maksis 1,1 miljonit
Lossi maaküttele üleviimine läks maksma 1,1 miljonit krooni. Maaküttekatlamaja andis rajaja Soojuspumpade Hooldus OÜ üle kuu algul. 2. detsembril hakati pumpasid käivitama, seejärel tehti vajalikud ühendamised. 3. detsembril anti uus küttesüsteem üle ja korraldati koolitus. Detsembri teisest nädalast oli loss juba maaküttele üle viidud. Vallavanema sõnul on jäänud teha veel mõned väikesed tööd, ka nendega saadakse hakkama.
Kõik tööd saavad tehtud tänu Norra riigi toetusele. Puurmani lossi kordategemiseks sai vald Norra ja Euroopa majanduspiirkonna rahastatava regionaaltoetusena miljon eurot ehk 15,65 miljonit krooni. Omaosalusena pidi vald lisama 2,76 miljonit krooni. Selle rahaga sai Puurmani lossis korda esimene korrus, kus on kõige uhkemad paljude kaunistustega ruumid nagu saal ja mõisaproua buduaar. Veel tehti korda lossi välisfassaad.
Masu tõi hinnad alla ja raha jäi üle
Et masu tõi ehitushinnad alla, jäi kooli remondist raha üle ja selle eest otsustati teha veel lisaks hädavajalikke töid. Vald tegi muudatustaotluse, koostas täiendavad projektid ja sai raha kasutada ka teisteks töödeks. Muudatuste taotlemine oli vallavanema hinnangul pikk protsess, võttis aega viis kuud ehk mai algusest septembri lõpuni.
Norra saatkonna töötajad Eestis käisid Puurmani lossi vaatamas suvel. Projekti muudatusi hindasid nende Eesti partnerid, kes kiitsid tööd heaks.
2005. aastal renoveeriti lossis teisel korrusel asuvad õppeklassid, vahetati välja uksed ja aknad, samuti põrandad, elektri-, ventilatsiooni- ja kanalisatsioonisüsteem.
Renoveerimistöödeks eraldati siis kohalike omavalitsuste investeeringute kava kaudu 3,5 miljonit krooni. Koos kohaliku omavalitsuse omafinantseeringuga läksid teise korruse remonditööd maksma ligi 4,3 miljonit krooni.
Puurmani lossis alustati renoveerimistöödega 2001. aastal, 2004. aasta sügiseks sai korda kooli keldrikorrus. Koolis on nüüd korralik söökla, nõudepesuruum, samuti uued riietusruumid, õpetajate ning töötajate ja õpilaste pesuruumid. Välja vahetati elektri- ja küttesüsteem ning kanalisatsioonitorustik.
Lossi lõpunirenoveerimise eelarve tegi vald 2006. aastal, kui asus Norra abiprogrammi toetusetaotlust kirjutama. Kõigepealt taotles vald Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (
2007. aastal jagati kultuuripärandi väärindamiseks 113 miljonit krooni, mõisakoolidesse jõudis see raha aasta teisel poolel. Hindamistulemuste põhjal jäi Puurmani projekt oma punktidega pingereas kaheksandaks, tol hetkel jätkus raha seitsme projekti jaoks. 2008. aasta algul selgus, et raha on veel ja Eesti saatis täiendavaks rahastamiseks edasi Puurmani projekti kui väljajäänute pingereas esimese.
Norra ja Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismi rahaga tehti Eestis korda kaheksa mõisakooli, kõik said 14 kuni 18 miljonit krooni, millele lisandub valla omaosalus. Eestis on 63 mõisates tegutsevat kooli, neist 50 on koondunud mõisakoolide ühingusse.
HELVE LAASIK
Puurmani mõisa restaureerimine
*Põhiprojekt on tehtud 2001, koostaja Anu Kulbach
*See projekt sisaldab nii lossi välis- kui ka siseosa
*Esimene restaureerimine algas 2001 ja lõppes 2004.
*2009. aasta lõpus valmis Restor AS koostatud Puurmani mõisa peahoone esimese korruse ruumide sisekujundusprojekt.
*Lossi esimese korruse ja välisfassaadi restaureeris AS Tevo.
*Spetsiifilisemate tööde tegemisel osales restaureerimisfirma Vana Tallinn.
*Omanikujärelevalvet tegi Heino Puide, muinsuskaitselist järelevalvet tegid Kaja Onton ja Anu Kulbach, kultuuriministeeriumi esindas Raivo Mändmaa.
*Tööde õnnestumiseks kutsuti kohale Eesti parimad spetsialistid ja eksperdid, kelle abiga langetati nii sise- kui välitöödel keerukaid otsuseid.
Allikas: Muinsuskaitseamet
