|
Puurmani lossi sisetööd on valmis, jäänud on vaid peasissekäigu fuajee korrastamine, mis võib võtta aega mõne päeva, siis saavad õpilased ja õpetajad taas oma armsa kooli täiesti enda käsutusse. |
“Unustatud mõisate” programmis giidina tegutsenud Riin Teugijas ei uskunud, et koolimaja õigeks ajaks korda saab, aga nüüd juba usub, sest enamvähem on kõik valmis saamas. Samas kohvikupidajana tegutsenud Johanna Juhkam hoidis ennast remonditöödega pidevalt kursis kooli huvijuhi ja majandusjuhataja kaudu.
Jätkuvad lossi välisfassaadi tööd, mis peaksid ka 15. septembriks valmis olema. Teha on veel välistreppide ja sokli osa, mis lahendatakse koos vertikaalplaneeringuga.
Lisaks tuleb korrastada maja ümbrus, see töö jääb ilmselt sügiseks. “Nii et pidulikku avamist me enne novembri algust siiski ei plaani,” teatas vallavanem Rauno Kuus.
Puurmani lossi sise- ja välistööd teinud ehitusfirma TEVO projektijuht Kalev Pärn ütles, et mõnes ruumis on enne üleandmist teha veel väikesi parandustöid, mis saavad tehtud paari lähema päeva jooksul.
Suuri üllatusi polnudki
Kalev Pärna hinnangul suuri üllatusi restaureerimistööde ajal ei tulnud. Küll osutus aga saali parkett niivõrd kulunuks, et seda ei olnud mõtet enam korrastama hakata. Kohati oli vana parketti järel ainult millimeeter, lihvida polnuks seega midagi. Paari-kolme aasta pärast tulnuks see põrand ikkagi uue parketiga katta.
“Taolise objekti puhul on niisugused asjad paratamatud, põranda alla me kahjuks ei näe enne, kui see on lahti võetud,” lisas ta. Nüüd sai saali põrand uue parketi, mis on telliti spetsiaalselt vana järgi. Vana originaalparkett jäeti aga uue alla tulevastele põlvedele avastamiseks, lapike originaalparketti on eksponeeritud saali tagumises nurgas.
Saali seintele tehtud uus marmoreering on efektsem ja pidulikum kui vana. Tõestuseks ajaloolisest analoogist jäi sondaaziaken. Saali kahepoolsed uksed olid aaderdatud, kaks neist olid nii heas korras, et vana aaderdus säilitati ning retušeeriti vaid vigastatud kohad. Aaderdust leiti lossi uuringutes palju, nii uksi kui aknaid. Praegu teeb Tartu Kõrgema Kunstikooli puidu restaureerimise osakonna õppejõud Hannes Herman veel viimaseid päevi peasissekäigu tuulekoja seinte aaderdust ja peab ütlema, et tegu on väga hea tööga.
Mitmes ruumis, kus vanu viimistluskihte ja maalinguid leidus, on järgitud eelnevaid värvitoone ja trafarettmustreid, jättes aimu ka eelkäijate kätetööst. Samuti on ruume, kus sisekujundaja on ette näinud ajastukohased uued tapeedid.
Suurem avastus avamiste käigus tammepuust laega söögisaalis oli seinte puitpaneelide alt välja tulnud väga heas korras vana tapeet, mis vajas restaureerimist küllalt väikses mahus.
Vana tapeedi restaureeris Eesti Kunstiakadeemia doktorant Kadri Kallaste. Väljapuhastatud vana ja retušeeritud uue osa vahel on väike toonivahe, mida märkab vaid kogenud silm. Vaid ühte seina oli tarvis panna uus, vana koopiana trükitud tapeet. Sama ruumi tagaseinas leiti ning puhastati välja vana maalri signatuur 1881. aasta 16. maist.
Talveaed ja saal on omavahel ühendatud avatud ruum, mille siseviimistlus on lahendatud ühtses tonaalsuses. Talveaed, mida ühendavad saaliga kaunid sambad, sobib kammerlikeks üritusteks.
Ka vana keerdtrepp on korrastatud, lisati puuduvad käsipuu pulgad ning uus platvorm.
Meeskonnatöö annab tulemuse
Pärn ütles, et Puurmani lossi restaureerimine andis talle hindamatu kogemuse. “Ega taolisi losse Eestis väga palju olegi, mis nii ulatuslikult korda tehakse,” lisas Pärn. Tema sõnul ei tulnud ka suuri probleeme ette, sest kõik asjad sai rahulikult ja jooksvalt lahendada. “Meile anti aega tegevused rahulikult läbi mõelda ega kiirustatud tagant,” kinnitas ta.
Mingeid ületamatuid nõudmisi ei esitanud Pärna sõnul ka muinsuskaitse. “Taolise suure objekti valmissaamine on enamasti kompromisside kunst, keegi ei tea kunagi täpseid vastuseid, tegemist on meeskonnatööga, mis viib lõpptulemuseni. Meeskond oli ülitugev, tellija ja muinsuskaitse poolt oli suhtumine arusaav,” märkis Pärn. Tema sõnul oli ka järelevalve mitmepoolne ja mida rohkem inimesi kaasati, seda rohkem arvamusi, võimalikke lahendusi ning seda parem ka tulemus. Kui ilmnes probleem, tehti operatiivselt kollektiivne otsus probleemi lahendamiseks. Nuputamist Pärna kinnitusel jätkus, sest restauraatori töö on siiski looming.
Jõgevamaa muinsuskaitseinspektori Sille Raidvere kinnitusel läks Puurmanis kõik hästi tänu algusest hästi paika pandud meeskonnatööle. “Minu ajal ei olegi olnud nii keerulise ja ambitsioonika objekti restaureerimist. Ning sealjuures veel sellist, kus kõik oleks nii hästi sujunud,” tunnistas ta.
Pärna sõnul oli töömeestel kuuma suve tõttu väga raske. “Kevadel olid sääsed, suvel polnud õhku, sest kliima oli nagu Aafrikas,” tunnistas ta.
Vallavanem Rauno Kuus märkis, et ehitaja on teinud väga head tööd. “Ühegi teise firmaga pole siin lossis nii hästi läinud kui TEVO-ga,” ütles ta. “Saime keskenduda tulemustele, mitte mõttetutele vaidlustele, kes mille eest maksab. Ka ei üritatud tellija eest midagi peita ega enda kaelast ära saada,” rääkis Kuus.
Tõeliste professionaalide töö
Teatud ruume tegid ikkagi ainult oma ala spetsialistid, restaureerimisfirmasid on Eestis küllalt vähe, kes taolise tööga hakkama saavad ja Puurmanis töötasid oma ala tõelised professionaalid.
Vald on koos ehitajaga võtnud ka riski ning teinud ära teatud tööd, millele pole veel rahalist katet nagu näiteks saali põrand ja graniidist peatrepp. Algses hankes ei olnud neid kulutusi sees, lisataotlusega on nüüd ka raha juurde küsitud. “Ootame positiivset vastust, muidu on vallal kiiresti vaja miljon krooni lisaraha leida. Objekti seisma panna ka ei tahetud ja praegu oleks saal pooleli ning seda ei saanud lubada. Ehitaja tuli vastu ja võttis kulud esialgu enda kanda,” rääkis Rauno Kuus.
Esimene korrus gümnaasiumiklassidele
Puurmani Gümnaasiumi direktori Tiina Oolo sõnul lähevad esimesele korrusele uutesse vastrestaureeritud klassiruumidesse gümnaasiumiklassid, sest vanematel õpilastel on rohkem vastutustunnet. “Algklassid jäävad teisele korrusele,” kinnitas direktor.
Kool soetas uute ruumide jaoks uued pingid juba kaks aastat tagasi. Uutesse ruumidesse oleks vaja ka ruloosid, kuid tänavu pole valla eelarves selleks raha. “Ehk tuleval aastal saame ka rulood muretseda,” lisas vallavanem Rauno Kuus. Tema sõnul oleks uutesse klassiruumidesse vaja õpetajate töö hõlbustamiseks ka moodsat tehnikat. Väga võimalik, et selleks püütakse raha hankida ka mõne sobiva projekti kaudu.
Vallavanem tunnistas ka vajadust teise korruse koridori seinaga midagi ette võtta, kuna puitalusel krohvitud sein ei kannata lööke ja mükse, mis kooli tingimuses üpris tavalised. Võib-olla järgmiseks suveks saab selleks samuti mõnest projektist raha. Tõenäoliselt tuleks panna alumise osa seinale kaitseks puitkilbid, sest eelmises remondis tehtud krohvi vaevalt eemaldama hakatakse.
Veel pole vald maha matnud lootust saada samast Norra programmist raha ka lossi juurde kuuluva tõllakuuri kordategemiseks. “Ära pole meile öeldud, aga jah-sõna ka veel pole,” nentis Kuus. Seni on Norra esindajad andnud lootust.
Kohe algaval õppeaastal hakkab Puurmani Gümnaasiumis tarkust taga nõudma üle 130 õpilase.
Restaureerimisfirma tahtis väga osaleda
OÜ Vana Tallinn juhataja Kalli Hollandi sõnul tahtsid nad väga Puurmani lossi kordategemisel osaleda ja pärast mitmekordset pakkumist selle ka said. “Ega see meile kasulik olnud, aga jumal tänatud, et valmis sai,” lisas ta.
Üllatusi Kalli Hollandi sõnul ikkagi jätkus, aga õnneks polnud neid väga palju. Tegelikult tuleb üllatusi igast mõisast, kus pole just kapitaalseid uuringuid tehtud. Ja uuringute tegemine on tema kinnitusel alles viimase aja komme.
Kõige suuremate üllatustega oli Vana Tallinnale Tõstamaa mõis. Kui seal hakati esimest vaheseina maha võtma, selgus, et terve maja seinad ja laed on maalitud. “Seinu me ei puutunud, aga töö kestis viis suve,” lisas ta.
Holland peab Puurmani lossi väga uhkeks ja suursuguseks ning jääb tulemusega rahule. “Hea oleks, kui kool ja vald ka rahule jääksid. Kui maja ka väljast valmis saab, siis on jälle üks uhke valge loss meil korras.”
i
HELVE LAASIK
Puurmani mõisa peahoone restaureerimine
*Põhiprojekt on tehtud 2001, koostaja Anu Kulbach, tema poolt on kontseptsioon
*Põhiprojekt sisaldab nii lossi välis- kui ka siseosa
*Esimene restaureerimine algas 2001 ja lõppes 2004
*Lossi teine korrus vajaks juba korrastamist
*2009. aasta lõpus valmis Restor ASis koostatud Puurmani mõisa peahoone esimese korruse ruumide sisekujundusprojekt
*Puurmani lossist tegi tõelise pärli meeskond, kuhu kuulusid peatöövõtja esindajad projektijuht Kalev Pärn, töödejuhataja Tiit Ummik, vallavanem Rauno Kuus, abivallavanem Arvo Pennonen, Muinsuskaitseameti Jõgevamaa vaneminspektor Sille Raidvere, omanikujärelevalve Heino Puide, põhiprojekti koostaja ja objekti muinsuskaitseline järelevalve Anu Kulbach ja Kaja Onton, Kultuuriministeeriumi esindaja Raivo Mändmaa
Allikas: Muinsuskaitseamet
