Puurmani koolile otsitakse nime

Tänavu sügisel algavast õppeaastast Puurmanis enam gümnaasiumiharidust ei anta ja tegutsema jääb vaid põhikool. Seoses gümnaasiumi tegevuse lõpetamisega vajab kool uut nime.

<span lang=””>

Kooli nime muutmise taotluse arutelu oli päevakorras Puurmani vallavolikogu neljapäeval peetud istungil. Vallavolikogule oli laekunud kaks nimemuutmise ettepanekut. Puurmani gümnaasiumi direktor Tiina Oolo tegi Puurmani kooli enamiku õpetajate nimel ettepaneku, et kool võiks edaspidi kanda Puurmani mõisakooli nime. Puurmani gümnaasiumi õpetajalt Helina Amurilt ja endiselt riigikaitse õpetajalt Meelis Amurilt oli aga tulnud ettepanek, et põhikool võiks kanda Julius Kuperjanovi nime.  

Võimalusi ja kohustusi isamaalise hariduse andmiseks

Helina ja Meelis Amuri sõnul on nad kursis sellega, et Puurmani vallavolikogule saadetud kirjas pakutakse kooli nimeks Puurmani mõisakool. Nad väitsid vallavolikogule saadetud kirjas, et mõisad pole Eestis kunagi hariduse andmisega tegelenud ega ole ka hariduse andmist toetanud. Samuti pole nende sõnul eestlastel mõisatega usalduslikke suhteid olnud.

Amurite hinnangul viitab sõna mõisakool kooli vormile, mitte sisule, Julius Kuperjanov oli aga hariduselt pedagoog, kes võitles selle eest, et eestlased saaksid ise otsustada neile oluliste küsimuste, sealhulgas hariduse üle.

Amurid usuvad, et  kui kool Kuperjanovi nime kandma hakkab, siis on siin edaspidi ka rohkem võimalusi, samuti ka kohustus noortele isamaalist haridust anda.  

Isiklik side olemas

“Puurmani mõisahoones tegutseb osaühing, mis mõisat kui ajaloolist objekti tutvustada ja turundada aitab. Selle vastu pole mul midagi. Kuperjanov oli õpetaja ning pidas võitlust selle eest, et kui Eesti on vaba, siis on eesti rahval võimalik saada ka haridust. Minu enda vanaonugi osales Kuperjanovi pataljoniga Paju lahingus ja seetõttu on mul Kuperjanoviga seoses ka isiklik side olemas.

Ma mõistan, et pika nimega inimest hüütakse ikka põhiliselt lühema hüüdnimega, aga vähemalt iga Puurmani kooli dokumendi peal oleks  siis Julius Kuperjanovi nimi olemas. Kui me hakkame unustama neid inimesi, kes oma elu hinnaga meile vabaduse tõid ja Eesti riigile aluse panid, eks me siis olemegi n-ö sakste valitsusi väärt.

Ma tean sedagi, et Puurmani mõisa saalist on Kuperjanovi mälestusplaat jõudnud kuhugi üles krahvi külalistetoa pimedasse nurka. Mulle siiski meeldiks, kui Julius Kuperjanovi nimi tõstetaks taas esile, kas või kooli tulevases nimes.

Me peame võimalikult esile tõstma neid inimesi, kes ajalooliselt on Eesti riigi ja eesti rahva jaoks midagi väga olulist ära teinud või seda tänasel päeval teevad. Kuid mõis ajaloolises tähenduses ei ole kindlasti see mõiste, mis siin Eestis esile tõstmist vääriks,” arutles Meelis Amur. 

Lähtutakse mõisast kui hoonest

Puurmani gümnaasiumi direktori Tiina Oolo sõnul arutasid nad Puurmani kooli nime kooli õppenõukogus ja 98 protsenti õpetajatest pooldas mõisakooli nime.

Oolo lausus, tänu   mõisakooli nimele on see hoone, kus kool asub, laiemalt tuntud.

“Vääna kool sai esimesena mõisakooli nime, meil oleks au olla selles osas teised,” rääkis Oolo.

Puurmani koolijuht lubas, et ka Julius Kuperjanovi nimi hoitakse koolis auväärsel kohal, sõltumata kooli nimest. Majja on kavas rajada Julius Kuperjanovi muuseum-tuba. See idee tehakse teoks niipea, kui vastavatest projektidest raha õnnestub saada.

Samas polnud Tiina Oolo sõnul ka Puurmani õpetajad seda meelt, et kool Julius Kuperjanovi nime peaks kandma. Koolijuht tõi välja, koolihoone renoveerimiseks saadi raha Norra kuningriigilt, ja just tänu sellele, et Puurmani kool asub mõisahoones. Tiina Oolo ütles, et selline ajaloost lähtuv põhjendus, kus viidatakse eestlaste mitte päris usalduslikele suhetele omaaegsete mõisnikega, ei ole tänapäeva kontekstis mõistlik. Nime panemisel ei lähtuta mitte mõisnike valitsemismeetoditest ja põhimõtetest, vaid mõisast kui hoonest.

Puurmani koolijuhi sõnul on oluline, et tänu mõisakooli nimele leitaks tee nende mõisasse ja nähtaks seda ajaloolist hoonet kui kultuuripärandit, mis üsna hiljuti põhjaliku renoveerimiskuuri läbi tegi.  

Vallavolikogu enamus eelistab mõisakooli nime

Puurmani vallavolikogu esimees Tõnis Mauer lausus, et äsjasel istungil jõuti teatud seisukohani,  kuid nime koolile veel ei kinnitatud.  Maueri sõnul jäi vallavolikogu eelistusena kõlama mõisakooli nimi.

Samas nentis ta, et üksmeelele nime suhtes ei jõutud ning arutelu, kus oli 25 osalejat, kujunes üsna pikaks ning tõsiseks.  Vallavolikogu istungit olid kuulamas ka vallavalitsuse liikmed ja Puurmani kooli töötajad ning kõigile neile anti sõna.

Vallavolikogu esimehe sõnul keerles diskussioon rohkem selle ümber, kummal välja pakutud nimevariandil rohkem sisu võiks olla.

Sellel hetkel, kui Puurmanis otsustati gümnaasiumi osa tegevus lõpetada, jäi sellesse otsusesse sisse kasutada tulevase kooli nimetusena nimi Puurmani kool, mis oleks ühtpidi lihtne ja suupärane. Tulenevalt sellest, et Puurmani kool tegutseb ajaloolises mõisahoones, oleks mõistlik kui ka kooli nimi sellele vastaks.

“Kui me vaatame erinevaid üleriiklikke koolide edetabeleid, siis kaob Puurmani kool sellise lihtsa nimetuse juures nendesse nimekirjadesse lihtsalt ära. Mõisakool hakkab teiste seas kindlasti paremini silma. Oli ka neid volikogulasi, kes soovisid, et kooli nimes sisalduks Julius Kuperjanovi nimi. Kui mõelda sellele, kuidas õpilane siis kooli nimetuse täispikkuses oma vihiku peale kirjutab, siis leidsime, et selline kooli nimetus oleks liialt pikk ja lohisev.”

Maueri hinnangul ütlevad kohalikud alevi elanikudki elamurajoonist jõe n-ö mõisa poolsele kaldale minnes, et nad lähevad mõisa peale. Kui kellelgi Puurmani elanikest on tarvis mõisahoonesse minna, siis jälle kasutatakse sõna mõis asemel sõna loss.

“Ma tean, et Julius Kuperjanovil oli Puurmani mõisahoonega tugev side. Kui eeldada, et volikogu enamus toetab Puurmani mõisakooli nime, nagu toimunud arutelu näitas, siis saab hiljem vajadusel ka kooli nime muuta. See ei ole eriti keeruline juriidiline protsess,” rääkis vallavolikogu esimees.

Puurmani kooli nime osas võetakse lõplik otsus vastu järgmisel Puurmani vallavolikogu istungil, mis suure tõenäosusega saab teoks mais.

i

TOOMAS REINPÕLD

blog comments powered by Disqus