Nurgas on kesksel kohal mälestustahvel Puurmani vallas langenud sõjameeste nimedega. Avamisürituse viisid läbi Puurmani Gümnaasiumi kodutütred koos oma juhendaja Merike Kulliga. Süüdati küünal, kuulati sisukaid ettekandeid.
Puurmani mõisal, milles praegu asub Puurmani Gümnaasium, oli Julius Kuperjanovi elus oluline roll. 21. detsembril 1918 alustas Kuperjanov väesalga moodustamist, peatudes Käreveres, kus temaga ühines 21 Tartu Treffneri gümnaasiumi poissi. Järgmisel päeval liiguti Puurmani mõisasse, kus taheti koguda mehi ja varustust.
Sõdurid said enda käsutusse lossi esimese korruse saali ja söögitoa. Lossi vasakusse tiiba, kus varem olid olnud mõisaproua ruumid, majutati ohvitseridest nooremleitnant J. Soodla ja lipnik R. Riives, enamik ohvitsere ja staap paigutati teisele korrusele. Seal leidis asupaiga ka Kuperjanovite pere.
Niipea kui levis teade, et Kuperjanov moodustab Puurmanis salka, hakkas siia kogunema kaitseliitlasi eelkõige Tartumaalt, aga ka mujalt Eestist. Mobilisatsioonikäsuga kohustati Puurmani, Härjanurme ja Laeva valla mehi vanuses 18-40 aastat ilmuma väeteenistuse komisjoni ette. 4. jaanuariks 1919 oli Kuperjanovi salgas ligemale 600 meest.
Kuna varustus oli kirju, seadis Kuperjanov partisanide jaoks sisse eraldusmärgi: valgeäärelise vapi, mille mustal põhjal olid pealuu ja säärekondid. Seda märki kanti pahemal varrukal.
12. jaanuaril hakkas Kuperjanovi väesalk Puurmanist Tartu poole edasi tungima.
TIINA OOLO,
Puurmani Gümnaasiumi direktor
