Juba homme tuleb Puurmani vallavolikogul lahendada keeruline küsimus ja otsustada, kas Puurmanis antakse edaspidi vaid põhiharidust või jätkab senine gümnaasium ka täiskasvanute gümnaasiumina, sest õpilaste arv väheneb.
i
Puurmani vallavanem Rauno Kuus tõdes möödunud kolmapäeval koolis peetud nõupidamisel, et vallal on väga raske leida variante, kuidas gümnaasium tööd jätkata võiks, sest pole piisavalt raha ega õpilasi. Viimase kümne aastaga on vallas elanike arv vähenenud 17,3 protsenti, õpilaste arv Puurmani Gümnaasiumis on aga kümne aastaga vähenenud viiskümmend protsenti. Praegu õpib gümnaasiumiosas kolme klassi peale kokku 26 õpilast, mis oleks üks normaalne klassitäis.
Gümnaasiumiosa elab põhikooli arvel
Praegusest 9. klassist on gümnaasiumis valmis jätkama viis-kuus last, võib-olla tuleb mõni ka väljastpoolt juurde, seega võiks sügisel 10. klassis olla umbes kaheksa-üheksa õpilast. Seega olekski lähiaastatel gümnaasiumiosas 15-20 õpilast ehk vähem kui üks normaalne klassitäis.
Noorte osakaal on vallas praegu 15 protsenti, pensioniealisi 21 protsenti. Veel 2006. aastal olid numbrid vastupidised – noori oli rohkem kui pensioniealisi, 2008. aastal see suhe võrdsustus. Valda on lähiajal sündinud umbes paarkümmend last aastas, mullu jäi üle hulga aja iive ka positiivseks. Suurt lootust, et lapsi oluliselt juurde tuleks, ei ole.
Vallavanema sõnul elab gümnaasiumiosa Puurmanis praegu põhikooli arvelt ehk põhikool saab tänavu 174 000 krooni rohkem raha kui mullu ja gümnaasiumiosa 100 000 krooni vähem. Põhikooli arvelt maksab kool gümnaasiumi ülalpidamiseks käesoleval õppeaastal 26 646 eurot. Vallal praegu õpetajatele palga maksmiseks oma rahakotti kergendada ei tule, Saduküla koolis aga tuli näiteks paaril viimasel aastal põhikoolile 300 000 – 400 000 krooni peale maksta. 2009./2010. õppeaastast töötab Sadukülas algkool.
Statistika näitab, et gümnaasiumiastmega koolides jätkab üldkeskhariduse omandamist 75 protsenti põhikooli lõpetanutest. Ainult põhikooli lõpetajate valikud on tunduvalt laiemad ja nii suur hulk õpilasi gümnaasiumidesse ei lähe.
Põhikooliealistest lastest õpib väljaspool valda 41 last, neist kuus Kiigemetsa koolis ja kaheksa on asenduskodudes. 27 last aga võiksid õppida oma valla koolides.
Puurmanis põhikooli lõpetanutest lähevad viimastel aastatel paljud ka Tartusse edasi õppima. “See näitab, et siin pakutav haridus pole enam see, mida õpilased ootavad,” nentis vallavanem. Puurmani Gümnaasiumi õppealajuhataja Kaie Kallak ütles, et Tartusse suundus 2009. aastal õppima neli õpilast, neist kolm Miina Härma Gümnaasiumisse, kuna seal oli antud aastal vastuvõtt 9.klassi lõputunnistuse alusel. Üks õpilane läbis konkursi Treffnerisse.
Saduküla põhikooli reorganiseerimisel algkooliks ei tulnud sealt Puurmani kuigi palju lapsi, kõik otsisid endale koha Jõgeva või Tartu koolides. Puurmani valla gümnaasiumiealistest õpib mujal 15, neist kuus Jõgeval. Vallale tähendavad teiste omavalitsuste koolides õppivad lapsed ligikaudu 50 000 euro suurust väljaminekut aastas, mis võiks jääda kohapeale.
Keskkonna- ja sotsiaalteaduste suund
Puurmani Gümnaasiumi direktor Tiina Oolo rääkis, et 2011./2012. õppeaastal lähevad 1., 4. ja 7. klassid üle uuele õppekavale. Puurmani valib keskkonna- ja sotsiaalteaduste suuna, sest vastavad õpetajad on olemas. 2013. aastast nõuavad uued õppekavad gümnaasiumis vähemalt kolme õppesuunda. Uus õppekava näeb gümnaasiumiosas ette 63 kohustuslikku kursust, valikaineid 33 kursust. Õpilase minimaalne õppekoormus peab olema vähemalt 96 kursust. 2013. aasta 1. septembriks peavad koolid viima oma õppekava vastavusse riiklike õppekavadega, mis tähendab, et gümnaasiumis tuleb tagada vähemalt kolm õppesuunda. “Nii väikese õpilaste arvuga on seda väga raske teha,” tunnistas Oolo.
Puurmani Gümnaasiumi õppealajuhataja Kaie Kallaku sõnul on uue Põhikooli ja gümnaasiumi seaduse järgi põhikoolis raskuspunkt kasvatusel. See tähendab, et laps peaks saama koolist eelkõige hea kasvatuse; ta peab oskama suhelda, käituda. “Kooli töö tuleb teadmiste andmiselt ehk hinnete panekult inimese kasvatamisele ümber orienteerida,” tõdes Kallak. Tema hinnangul on tegemist raske tööga, mille tulemusi ei maksa loota üleöö. Gümnaasiumiõpilane peab oskama teha valikuid.
Järelemõtlemiseks väga vähe aega
Jõgevamaa Omavalitsusliidu tegevdirektor Ants Orgulas teab, et Tartus on tehtud arvutusi ja jõutud järeldusele, et selleks, et kool tuleks gümnaasiumiosas rahaga välja, on vaja kolme paralleeli ja igas neist peaks õppima 27 õpilast.
“Vähemalt üheks aastaks võiks veel säilida gümnaasium, sest füüsiline keskkond on hõivatud 75 protsendi ulatuses, see vastaks ka kooli õppesuunale, õpetajate kaader on olemas ning õpilaste arv on stabiilne,” lisas Oolo.
Vallavanem tõdes, et rahaliselt vald sellega küll midagi ei kaota, kui gümnaasium veel aastaks säiliks. “Praegu ongi järelemõtlemise koht. Peab otsustama, kuidas edasi minna, et meil kahe-kolme aasta pärast üllatusi ei tuleks,” ütles Kuus.
Küsimus on aga selles, mis saab nendest õpilastest edasi, sest pärast 2013. aasta 1. septembrit peavad nad jätkama mõnes teises koolis. Kas neile jätkub ka kohti, kuidas ühilduvad õppekavad ja kattuvad valikained, pole teada. Kui kaks järgmist aastat peavad õpilased teises koolis vaid sealse õppekava aineid järele õppima, siis osutub veel üks gümnaasiumiaasta kodukoolis liigselt koormavaks.
Kui gümnaasiumiosa soovitakse ära kaotada juba käesoleva aasta 1. septembrist, tuleb vallavolikogul langetada vastavasisuline otsus käesoleva aasta 1. aprilliks.
Küsimuste küsimuseks jääb bussiliiklus, sest nii Jõgevale kui ka Põltsamaale või Tartusse peavad gümnaasiumiõpilased kuidagi pääsema. Kõikidel vanematel pole isiklikke sõiduautosid ega ka võimalust iga päev oma lapsi vedada.
Vallavanema sõnul on praegu vallas täitmata hariduslike erivajadustega laste nišš. Neid tuleb järjest juurde, nendega tuleb tegelda ning see tähendab koolile lisaraha. Saduküla Põhikoolis oli sellele tähelepanu pööratud ja kool sai näiteks mullu sealt lihtsustatud õppekavaga laste õpetamise eest 300 000 krooni lisaraha.
Ants Orgulas ütles, et väike gümnaasium üksi välja ei vea. Tema hinnangul on gümnaasiumiosa hoidmine põhikooli arvelt lühinägelik. “See maksab varsti kätte, lapsevanemad hääletavad jalgadega. Lastel on õigus teha valikuid. Puurmani vallas hakati valikuid suunama Puurmani Gümnaasiumi täitmiseks, sest laste sõitu teistesse gümnaasiumidesse ei rahastatud. Sellega rikuti võrdse kohtlemise printsiipi,” nentis ta.
Õpilasi jääb väheks ka Tabiveres, kus on 26 last gümnaasiumis, Palamusel õpib gümnaasiumiosas 70 õpilast. Ka väheneb tema sõnul õpilaste arv üldiselt, sest jätkuvalt väheneb maakonna elanike arv.
Kuidas edasi?
Variant A – Puurmani jätkab põhikoolina
*Sujuv üleminek: kui volikogu otsustab, et 10. klassi enam ei avata, saavad kooli vastu võetud õpilased ometi oma koolitee lõpetada.
*Kui gümnaasiumiosa tahetakse kaotada käesoleval aastal, on volikogul aega otsuse langetamiseks 1. aprillini
*Alles jäävatele gümnaasiumiklasside õpilastele tuleb vallal korraldada transport teistesse maakonna gümnaasiumidesse Põltsamaale või Jõgevale.
Variant B – jätkatakse veel aasta-paar gümnaasiumina
*Järsk üleminek, kui jätkatakse gümnaasiumina, kuni riiklik rahastamine võimaldab ja omavalitsus jõuab doteerida ning lõpetatakse tõenäoliselt 2013. aasta sügisel
*11. ja 12. klassi lapsed peavad siis leidma uue kooli, mis võib osutuda keeruliseks
*Õppekavad ei pruugi ühilduda, tegemist on tsükliõppega
Variant C – koopereerutakse teiste gümnaasiumidega
*Puurmanisse jääb üks õppesuund
*Õpilasi tuuakse Puurmanisse bussidega
*Sama on praktiseeritud Ida-Virumaal
*On võimalik käia ka kutsehariduskeskustes
*Alam-Pedja kaitsealal on looduskeskus
*Võimalik on arendada ka riigikaitse suunda Kaitseliidu Kirna õppehoone baasil
*Kokku tuleks leppida näiteks Jõgeva ja Põltsamaa gümnaasiumidega
Variant D – muuta gümnaasium põhikooliks ja luua juurde täiskasvanute gümnaasium
Plussid:
*Ruumid olemas
*Saaks kasutada olemasolevat pedagoogilist personali
*Praegu on 15 last mujal täiskasvanute keskkoolis, nemad saaksid jätkata kodule lähemal
Miinused:
*Tugevamad õpilased tahavad paremat haridust
*Kas on “turgu” väljastpoolt tulevatele õpilastele?
*Puudub otsene eestvedaja
Valla kulud, kui poleks gümnaasiumi
*Osalemine teise kooli majanduskuludes 74 EUR õpilase kohta ühes kuus
*Õpilastransport 2011. aasta hindades 0,073 senti/km
*Näiteks Jõgevale 1 päev 3,65 EUR
*Aastas ühe õpilase kulu Jõgevale gümnaasiumi käies: 74×12+3,65×160=1472 EUR (23 032EEK)
*Eeldame, et igast põhikooli lõpetanud klassist jätkab viis õpilast gümnaasiumis. Saame täiendava kulu vallale 5x3x1472=22080 EUR (345 477 EEK)
*Kui tänavu sügisest ei avataks 10. klassi, lisanduks vallale kulu 7360 EUR (115 000 EEK)
Allikas: Puurmani vald
i
HELVE LAASIK
