4. detsembril avaldas Postimees uudise sellest, kuidas Puurmani kandi rahvas plaanib Põltsamaa vallast lahku lüüa. Postimehele sekundeeris mõned päevad hiljem Vooremaa.
Kokkusaamise teema ei olnud valla investeeringud ega kokkuhoiuplaanid, nagu ekslikult väidab Postimees. Tegelikult läksid vallavalitsuse ametnikud Puurmanisse sooviga julgustada kohalikke inimesi võtma senisest aktiivsemat rolli kohaliku elu kujundamisel.
Vallavalitsus peab seisma kõigi piirkondade eest
On tõsiasi, et haldusterritoriaalse reformi tulemusena on muutunud vallavalitsuse tähendus. Pisikeses vallas oli lihtne. Vallavanema kabinet asus kõrvalmajas, valla rahaline võimekus lubas suuremaid arendusi piiratud mahus, lähinaabrite (kellega hiljem liituti) ja nende arendustega suurt ei arvestatud, vallavanem jõudis päevaga käia läbi kõik valla allasutused, õnnitleda eakaid juubilare ja kaevata auku, kui oli vaja parki istutada puid.
Juba toona arutlesid haldusreformi ideoloogid, et see kõik muutub.
Ja muutuski.
Vald on kordi suurem, vallavalitsus peab seisma kõigi piirkondade eest, fookuses on omavalitsuse strateegiline planeerimine ja arendamine. Sarnaselt teiste Eesti valdadega on ka Põltsamaa vald olukorras, kus alles toimub valla üheks tervikuks vormimine. See tähendab üle valla teenuste ühtlustamist ja eelarveliselt mõistlikumate valikute tegemist.
Kuhugi ei ole kirjutatud ühtegi õiget lahenduskäiku. Kõigis muutustes tuleb meil leida oma tee. Õpime. Teeme. Eksime. Ja taas õpime. Esimesel katsel ebaõnnestunud haridusvõrgu ümberkorraldamise kava on täna teisel ringil. Oleme püüdnud seda teha võimalikult avatult. Usun, et lõpplahendus – viia Puurmani lasteaed ja kool ühtse juhtimise alla – on kohaliku kogukonna jaoks igati hea. See võimaldab näiteks lõimida senisest paremini eelkooli lasteaiaga.
Et oleks kergem otsustada, oleme tellinud analüüse ja ekspertiise. Üks mahukamaid neist on Jõgeva vallaga kahasse tehtav analüüs, kus oleme püüdnud visandada Põltsamaa vallavalitsuse ja selle hallatavate asutuste optimaalset piirkondlikku struktuuri.
Täna näeme, et analüüsist on kistud välja üks lause, millega on hakatud hirmutama kohalikku kogukonda.
Mõisahoonet müüa ei plaanita
Vallavalitsus ei plaani Puurmani mõisahoonet müüa. Tegemist on ekspertide välja käidud mõttega. Projekti kontekstis oligi nende ülesandeks mõelda n-ö kastist välja ja pakkuda erinevaid võimalusi, kuidas hallata omavalitsusele kuuluvat kinnisvara. Nii näiteks on Adavere puhul pakutud välja kõigi valla teenushoonete, sh mõisa müüki, ja uue hoone rajamist.
Põltsamaa vallavalitsus ei saa vaadata Puurmani piirkonna arengut kuidagi eraldi Põltsamaa valla teiste piirkondade arengust. Samas, ma ei ole nõus sellega, et valla pakutavaid teenuseid oleks Puurmanis varasemaga võrreldes kokku tõmmatud. Kui jätta kõrvale mõni juriidiline keha (nt Puurmani mõisa sihtasutus), siis ei ole vald midagi Puurmanis sulgenud.
Vastupidi, vallavalitsus on viimasel aastal loonud Puurmani piirkonda mitmeid uusi teenuseid. Teenuskeskusesse on rajatud tänapäevane perearstikeskus. Kohe-kohe avatakse Puurmanis kauaoodatud kütusetankla, jõuludeks saab alevik esimese postipakiautomaadi. Vald sai riigilt tuge Puurmani lasteaia rekonstrueerimiseks ja on alustatud ettevalmistusi tänavavalgustuse uuendamise teiseks etapiks (ka esimeses etapis uuendati tänavavalgustust osaliselt Puurmanis, Laasme ja Pikknurme külas). Uuest aastast avab uksed Puurmani noortetuba, kavandamisel on kaugtöökeskus. Tööde järjekorras on Puurmani-Kursi kergtee ehitus.
Otsitakse koostöökohti
riigiga
Lisaks otsime koostöökohti riigiga, et tuua Puurmani piirkonda mõni riigitöökoht. Jätkame suhtlemist bussiettevõtetega, et Puurmanis ja Puurmani Teeristi peatuses peatuksid kaugbussiliinid. Aitäh Puurmani kogukonnale, kes on meid siinkohal aidanud!
Uue aasta alguses algab maakonna ühistranspordi analüüs, milles omalt poolt soovime rõhuda vajadusele luua tihedam bussiühendus Puurmani ja Põltsamaa vahel. Selle järele tunnevad vajadust nii avalik sektor kui ka eraettevõtted.
Jagan Postimehes esitatud Tartu vallavanema arvamust, et kogukondadel peab olema õigus otsustada ja vaadata, kuhu nad soovivad kuuluda. Samas olen seda meelt, et tark ei torma ja igasugune otsus tuleb põhjalikult läbi kaaluda. Ma ei ole sugugi kindel, et Tartu vallavalitsus leiab rohkem jõudu ja võimu panustada Puurmani arengusse. Arvestades Tartu valla elanikkonna paiknemist ja linnaäärsete asumite laienemist, siis kas või kui lihtne on saada oma hääl kõlama sealses volikogus või valitsuses?
Puurmani piirkonna õnn ja õnnetus ei peitu vallavanema kabinetis. Kiirema arengu võtmeks on tugev kogukonnatunne. Kui inimesed panevad seljad kokku ja otsustavad midagi üheskoos oma piirkonna arenguks ära teha, on ka vallavalitsus meeleldi valmis nõu ja jõuga appi tulema.
Oleme mitmel korral seda teinud ja tuleme edaspidigi meeleldi vallavalitsuse plaane tutvustama. Kahjuks on viimased kokkusaamised mattunud tulututesse vaidlustesse ühe-kahe hääleka osalejaga, keda lahenduste otsimine ei inspireeri ja kelle ainsaks mõtteks on tõmmata endale tähelepanu uksepaugutamisega.
Ajalugu on näidanud, et koostöös on alati rohkem ära tehtud kui üksteist vaenates ja tülitsedes. Õpime sellest! Olen avatud igasugustele ettepanekutele ja mõtetele, kuidas muuta Puurmani paremaks.
Karro Külanurm, abivallavanem
