Puuetega laste tugiteenuste taotlemise kord muutus veidi lihtsamaks

Aastatel 2015–2020 loodi Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) toel üle-eestiline teenuseosutajate võrgustik ning raske ja sügava puudega lapsed hakkasid saama vajalikke teenuseid koostöös kohalike omavalitsuse üksuste, erinevate teenusepakkujate ja sotsiaalkindlustusametiga (SKA).


Alates selle aasta 1. jaanuarist saavad puudega lapsed lapsehoiu-, tugiisiku- ja transporditeenuseid vaid oma kohaliku omavalitsuse kaudu. Euroopa Sotsiaalfondi tugi jätkub, kuid lapsevanematel pole enam vaja samal teemal suhelda mitme asutusega
1. jaanuarist üle antud kohalikele omavalitsustele.
„Kohalikud omavalitsused ei saa teenuste osutamiseks ettemakseid ehk iga kuu peab kohalik omavalitsus esitama sotsiaalkindlustusametile arve koos graafikuga, kus kajastuvad teenust saanud laste nimed ja teenustunnid,“ selgitas SKA lastekaitse osakonna puudega laste tugiteenuste juht Ebeli Berkmann.

Jõgeva vald valmistus detsembris

Jõgeva vallas hakkas tugiisikuteenust selle süsteemi järgi saama 14 ja lapsehoiuteenust viis last.
„Lapsevanemad said sotsiaalkindlustusameti kaudu teate, et kord muutub ja soovitati pöörduda kohalike omavalitsuste poole. Meie lapsevanemad pöördusid kenasti.
Lastekaitsetöötajad täiendasid juhtumiplaane ja tegevuskavasid selles osas, kui suured on mahud ja millised vajadused. See sai detsembrikuus ära tehtud, nii et meie valla laste jaoks ei muutunud midagi.
Püüame tagada 100% seda, mida nad varem said. ESF rahastuse kaudu on meile kaheks aastaks lepinguga eraldatud
83 016 eurot.
Ostame tugiisikuteenust 8,5 eurot tund. SKA maksab meile 7 eurot tunni eest, nii et peame ikka ise ka juurde panema,“ rääkis Jõgeva valla sotsiaalosakonna juhataja Aime Meltsas.
„Meil on neli sügava puudega last, kes vajavad väga suures mahus tugiisikuteenust, et vanemad saaksid tööl käia. Seda me väga toetame, sest on oluline, et vanemad saaksid olla aktiivsed ja tööl käia ning lapsed saaksid samuti ühiskonnas osaleda.
Valla juhtkond on selles mõttes ka meiega ühel nõul, et me püüame ikkagi tagada teenuse kogu vajalikus ulatuses. Praegu katab ESF-i rahastus umbes poole ja teise poole paneb KOV juurde.
See oli ESF-i viieaastane projekt. Siis on juba vajaduse maht selge ja puuetega laste jaoks peab nii või naa hakkama osutama teenuseid suuremates mahtudes kui riigi osalus seda võimaldab. Lapsed saavad kindlasti teenust meie omavalitsuses ja nii see ka jääb,“ selgitas Meltsas.
Älis Eespäev, kelle lapse tugiisikuteenus lubab tal tööl käia, oli valla abi ja panusega väga rahul.
„Sellest aastast kasutame ka lapsehoiuteenust, seda küll harvemini, aga see on samuti vajaduspõhine. Valla sotsiaalosakonna ja teenuseosutajaga oleme sõlminud lepingu ning oleme sellega väga rahul.
On tunda, et valla spetsialistid seisavad tõepoolest laste ja perede eest,“ ütles Eespäev.
Ka Põltsamaa valla sotsiaalosakonna juhataja Merike Sumla sõnul ei muutu puudega laste vanemate ja ka vallavalitsuse jaoks tegelikult suurt midagi. „Kui enne suunasime peret, et ESF rahastusega teenuse saamiseks tuli taotlus esitada SKAle, siis nüüd saab avalduse esitada vallavalitsusele, see tähendab, et üks puhver on vahepealt kadunud.
Sotsiaaltöös on oluline, et iga abivajaja saaks talle vajaliku abi. Kõikidel abi küsimise juhtudel hinnatakse abivajadus ja antakse sobiv abi, olenemata sellest, millisest rahakotist on tulnud meile raha teenuse rahastamiseks,“ selgitas Sumla.

Teenuste saamine sõltub vanemate aktiivsusest

Põltsamaa vald taotles perioodiks 2021–2022 toetust kahele teenusele – lapsehoiu- ja tugiisikuteenusele. Teenuse saajaid ESF vahendistest oli Põltsamaa vallas 2018. aastal 6 ja 2019. aastal 4 raske ja sügava puudega last, kes kvalifitseerusid ESFi tingimustele. Saajate arv sõltus vanemate aktiivsusest.
Erinevaid teenuseid said aga kokku 2018. aastal 35 raske ja sügava puudega last ning 2019. aastal 38 raske ja sügava puudega last. 2020. aasta kohta on aruanded alles koostamisel.
„Mustvee vallas on detsembrikuus tehtud hindamised ning andmed kantud andmeregistrisse Star, nüüd liigume edasi taotluste ja lepingute sõlmimise vooru.
Vallas on kümmekond teenusel olevat last ja täpsemad kriteeriumid on väljatöötamisel.
Mahtu ja ulatust täna veel öelda ei oska, kuna raha on vähe, arvestame kõikide nüanssidega väga täpselt, kuid hätta me kedagi ei jäta,“ rääkis Mustvee vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Tiina Tuur.

ANDRA KIRNA

blog comments powered by Disqus