Laste puhul on oluline toetada arengut ja hariduse omandamist. Tööealiste inimeste puhul on eesmärgiks soodustada tööhõivet. Eakatele on vaja tagada neile vajaminevad teenused, eriti hooldus.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) alusel on puudega inimestel õigus saada sotsiaaltoetusi. Seaduse eesmärk on puuetega inimeste iseseisva toimetuleku, sotsiaalse integratsiooni ja võrdsete võimaluste toetamine, hüvitades osaliselt puudest tingitud lisakulud. Tänane praktika ei toeta alati seaduse eesmärki. Toetuse arvutamise aluseks on puude raskusaste, mis määratakse lähtuvalt inimese kõrvalabi vajadusest. See ei motiveeri aga puudega inimeste iseseisvat toimetulekut, vaid võimalikult suure kõrvalabi vajaduse näitamist.
Soovitud tulemuseni jõudmiseks pakuti välja kolm meedet: katta osaliselt puudest tulenevad lisakulud, maksta toetust ainult töötavatele puudega inimestele või toetuste maksmise asemel pakkuda puuetega inimestele teenuseid.
Puudega laste puhul jätkatakse puude raskusastme määramist ja puudega lapse toetuse maksmist kuni tema 18-aastaseks saamiseni senise 16 aasta asemel. Täiendavalt tuleb kompenseerida toetuse vahe töövõimetuspensioniga 16?18-aastastel puudega lastel. Hariduse omandamise toetamiseks laiendatakse õppetoetuse maksmist puudega lastele. Toetust makstakse alates esimesest klassist varasema põhiharidusele järgneva hariduse asemel. Laste hooldajatoetuse maksmine antakse üle kohalikele omavalitsustele.
Puudega tööealistele inimestele kompenseeritakse osaliselt puudest tulenevad lisakulud. Toetuse suurus ei tulene puude raskusastmest, vaid lisakuludest, mis hinnatakse individuaalselt. Töötavate inimeste toetus on suurem kui mittetöötavatel inimestel, arvestades töötamisest tulenevaid lisakulusid.
Pensioniealistele inimestele puuet ei määrata ja PISTSe alusel toetusi ei maksta. Eakate hoolekanne läheb täies mahus üle kohalikele omavalitsustele. Süsteem peab hõlmama teenuste osutamist koduhooldusest hooldusravini. Vajadusel maksab omavalitsus puudega inimesele toetust lisakulude, eriti ravimikulude ja abivahendi kompenseerimiseks.
Kontseptsioon parandab puuetega inimeste võimalusi saada teenuseid ja toetusi ning konkureerida tööturul, mis edendab puuetega inimeste kaasatust ja võrdseid võimalusi. Samas ei kasva edaspidi puuetega inimeste toetuste summad riigieelarves seoses toetusesaajate arvu pideva suurenemisega. Suureneb kohalike omavalitsuste tööülesannete maht, kuna kontseptsiooni rakendamine eeldab omavalitsustelt teenuste ringi laiendamist ning hooldusstruktuuride arendamist.
Uue skeemi rakendamine kavandatakse 2008. aastaks, kõik eelarvesse planeeritud numbrid on esialgsed ja võivad eelarveläbirääkimiste käigus muutuda. Puudega lapse toetuseks planeeritakse 2008. aastaks 95,6 miljonit krooni. Õppetoetuseks planeeritakse kaheksa miljonit, arvestades toetusesaajate ringi laiendamist. Tööealistele puuetega inimestele planeeritakse vahendite juurdekasvuks 240 miljonit krooni. Omavalitsustele antakse üle puudega täiskasvanu toetuseks 302 miljonit krooni. Rehabilitatsioonieelarvesse planeeritakse 40 miljonit. Kokku kulub 2008. aastal raha 691 miljoni krooni.
Puudega täiskasvanutoetuse saajaid oli selle aasta 1. jaanuari seisuga 108 814, puudega lapsetoetuse saajaid oli 5511 inimest. PISTSe alusel maksti toetusi 2005. aastal summas 571 miljonit krooni.
Katrin Pärgmäe
Sotsiaalministeeriumi
pressiesindaja
