Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) plaanitavate ümberkorralduste suhtes on mitmed oponendid asunud ehitama erinevaid väärmüüte. Tegelikkus on aga lihtne. Nii, nagu puude taga on mets, on reformikava taga kindel plaan Eesti riigile ? majandada meile kõigile kuuluvat metsa viisil, mis annaks sellest võimalikult palju tulu. Tulu all ei pea ma seejuures silmas ainult puidu müügist riigile raha teenimist, vaid ka RMK teiste oluliste funktsioonide ? näiteks metsade korrashoiu, uue metsa kasvatamise ja puhkevõimaluste tagamise ? senisest paremat korraldamist.
Vastuolulised rollid
Tänane RMK on tasakaalust väljas. Metsa eest saab heaperemehelikult hoolt kanda ikka metsas, meil aga viibib praegu üle poole töötajatest lõviosa ajast kontorites. Töö tulemuslikkus juhtimisel tänases RMKs on keskmiselt 3500 tihumeetrit ™ aastas juhi kohta, sel ajal kui näiteks Soomes ja Lätis on vastav näitaja 12 000 tm juhi kohta.
Teine oluline ebakõla on senises süsteemis veel. Nimelt on siiani käsikäes käinud metsas tehtavad tööd ja nende üle kontrolli pidamine. Piltlikult öeldes ? ise sean eesmärgid, ise kontrollin nende saavutamist ning kui näen, et nii palju, kui vaja siiski teha ei jõua, siis ise vähendan ka eesmärke. Tulemuseks ebapiisav harvendusraiete maht, vajalikust vähem noorendike hooldamist jne.
Kõiki emotsioone kõrvale jättes on selge, et selline viis metsa eest hoolt kanda ei ole kõige targem, seda nii kulude kui tulemuste seisukohalt. Vajalik on lahutada metsamajanduslike tööde teostamine (istutus, hooldus, raie) nende planeerimisest ja järelevalvest ning olla oma tegevuses senisest oluliselt efektiivsem.
Uisapäisa ei tehta midagi
Mõni arvaja on väitnud, nagu oleksid plaanid tehtud liiga tormakalt. Tegelikult ulatub RMK tänaste reformiplaanide ajalugu viie aasta tagusesse aega. Toona tehti kavade väljatöötamisel suure meeskonnaga ära ka enamik tööst. See, et kavandatu teostamine nii pikalt edasi on lükkunud, on väga kahetsusväärne. Oleme olukorras, kus riigimetsades on tegemata tööde hulk muudkui kuhjunud. On selge, et RMK kohus on see võlg Eesti metsade ees ära klaarida.
Käimas on ka uue struktuuri pilootprojekt mitme Kirde-Eesti metskonna baasil, mille esialgsed tulemused on julgustavad. Kuu aja pärast saame ka sellest kogemusest lähtuvalt langetada lõplikud otsused ja panna paika, kui suur on vajalik töötajate arv uue töökorralduse puhul. Hinnanguliselt väheneb metsade majandamisega seotud halduspersonali arv poole võrra, selle arvelt tahame aga rohkem inimesi kaasata töödele metsas.
Muretsejad on avaldanud arvamust, et ühe metsniku haldusala mitmekordne kasv võib tuua kaasa uusi probleeme. Samas näitavad nii Ida-Virumaal asuva Iisaku metskonna kui välismaa kogemus, et suuremad mahud ei ole takistuseks. Seda enam, et oluliselt muutuvad metsniku tööülesanded. Lihtsalt peab olema tahtmist, oskusi ning usku, et tehakse õiget asja. RMKs töötavad tublid inimesed ning nad saavad uute ülesannetega kindlasti hakkama.
Koondamishirm ja sotsiaalne vastutus
Mõni kriitik on üritanud viidata RMK sotsiaalsele funktsioonile, mis on tõepoolest oluline. Siiski ei seisne RMK sotsiaalne funktsioon mitte niivõrd selles, et pakkuda maapiirkondades tööd nii paljudele inimestele kui võimalik, tehes seda Eesti riigi varade arvelt. RMK sotsiaalne funktsioon on tagada Eesti inimese õigus riigimetsas ringi liikuda ning hoolitseda metsade korrashoiu, järelkasvu ja tasakaaluka majandamise eest. Just nendest eesmärkidest lähtub ka eesootav reform.
Kindlasti on suurte muutuste eel paljude töötajate jaoks peamine küsimus, mis saab nende töökohast. See on inimlikult täiesti arusaadav mure. Nagu eelpool öeldud, on metsas täna suurel hulgal tegemata tööd ning tublisid tööinimesi napib. Just see võimaldab pakkuda ka edaspidi rakendust kõigile senistele töötajatele. Tegemist on reeglina inimestega, kel korralik erialane haridus ning metsatöö kogemus. Uute oludega kohanemiseks pakutakse inimestele ka ümberõpet ning mis peamine ? senisest olulisest paremat sissetulekut. Reformikava elluviimisel püüame probleemidele läheneda võimalikult personaalselt ning leida igale tänasele töötajale koha ka uue töökorraldusega RMKs.
See, et riigimets on Eesti riigi ehk meie kõigi oma, ei anna meile mingit õigust olla oma metsade kehv peremees. Otse vastupidi ? see kohustab meid andma endast parim ühise vara hoidmisel ja arendamisel. Just seepärast ongi ümberkorraldused riigile kuuluva metsa majandamisel täna möödapääsmatud.
Tavo Uuetalu,
RMK juhatuse liige
