Sõbrapäev, algselt armastajate päev on üks ilusamaid asju. Mis saab olla ilusam ja väärtuslikum kui armastus ja sõprus. Väga hea, kui oli armastus ja järele jäi sõprus. Tihti on teisiti ? armastust jääb kord-korralt vähemaks, leek hakkab kustuma. Tulevad riiud, kaklused, kohus. Järgneb televiisori, korteri, mööbli, garaazi, auto ja laste pooleksjagamine. Enam ei mingit sõprust, isegi mitte heanaaberlikkust. Tänaval ei märgata teineteist, nägu tuleb kõrvale pöörata.
Sõbrapäev on tore päev. Aga kas me liialt kiiresti ei unusta oma rahva kombeid? Võib-olla isegi häbeneme oma madalat seisust. Liiga püüdlikult tahame olla suurte sarnased. Kas tulevad uued variandid Kitzbergi Kniks-Mariihenitest?
Kui ma kunagi koolis käisin, arutles üks poiss, et on olemas südamesõbrad, lemmiksõbrad, tarbesõbrad, sunnitud sõbrad, ärisõbrad jne.
Südamesõber on tõeline sõber, temaga ei kalkuleerita, et palju andsin mina, palju vastu saan. Kui sõber on ohus ja vajab abi, annan kõik, mis mul on. Tema vastab samaga. Vähe on tõelist sõprust, rohkem tuleb ette reetmist.
Lemmiksõbraks võib olla naabrinaine, matkasõber, inimene, kellega käia jahil, kalal, restoranis. Selliseks sõbraks võib olla ka loom: hobune, koer, kass. Nägin televiisoris, kuidas naine magas voodis koos oma lemmiklooma seaga ja üks naisratsur andis hobusele musi.
Tarbesõprus püsib põhimõttel ?käsi peseb kätt?. Vene ajal defitsiiti ilma tuttava müüja või ametiühingutegelaseta ei saanud. Ka ülemus või mõni tegelane, kelle teeneid on vaja, võib tarbesõber olla. Mängu võib tulla ka pugemine või pistis.
Sunnitud sõprus on see, kui oled näiteks naise tuhvli alla sattunud. Siis pead seal rõõmsalt edasi olema. Ka ülemusele tuleb sõbralik nägu ette teha. Ja mõne asja saavutamiseks tuleb vahel olla kasvõi näiliselt kellegi sõber.
Sõpruse liigid võivad osaliselt kattuda. Ja kõik liigub ja muutub. Sinu teinepool ? südame- ja hingesõber ? võib ajapikku jääda lemmiksõbraks, seejärel tarbesõbraks? edasi võite ise mõelda.
ANTS BERG