Püsti tõusta, kohus tuleb!

Kohtuturniir on küll pealtvaatajatele väga atraktiivne ja põnev ka osalejatele, kuid ka Eestis harrastavatest väitlusformaatidest kõige keerulisem. Igal «istungil» osaleb korraga vähemalt kaksteist inimest.

Ühest väitlusest võtab osa kaks viieliikmelist võistkonda, lisaks kohtunik, ajamõõtja-kohtusekretär. Kaitsjate võistkonnas on vastavalt advokaat ja advokaadi abi, kohtualune ning kaks tunnistajat, süüdistajate võistkonnas aga prokurör, prokuröri abi ning kolm tunnistajat.

Kohtuturniiril toimuv on segu USA ja Eesti kohtusüsteemist ning on üles ehitatud peamiselt kõneoskusele, kuid nõuab enda minimaalselt kurssi viimist karistusseadustikuga.

Väideldakse ameerika kohtusüsteemi reegleid silmas pidades, kuid Eesti seadustest lähtuvalt. Turniiri ei tohi segi ajada õigusteaduse tudengitele korraldatavaga, kus eelkõige on oluline seaduste ja Eesti kohtusüsteemi tundmine.

Harjutusturniiril on õigusteadmistest tähtsam väitlusoskus, kuid et meeskonnad oleksid täiesti võrdses seisus, kehtib siin siiski üks reegel: võistelda ei tohi õigusteaduskonna üliõpilased, kes on õpingutega jõudnud teisele kursusele, küll on nemad aga alati väga oodatud kohtunikeks.

Toimuv on atraktiivne nii pealtvaatajate kui ka osalejate endi jaoks: oluline on ka kõikvõimalike formaalsuste jäljendamine. Nagu päris kohtuski, tõustakse kohtuniku (või kohtunike) saabudes ja kohtuotsuse ettelugemiseks püsti, mõistetakse süüdistatavale karistus või vabastatakse ta süüst, esitatakse süüdistus, põhjendatakse seda, kuulatakse üle tunnistajaid. Tunnistajad peavad aga vanduma, et nad räägivad tõtt, ainult tõtt.

Väitlejad lähtuvad kohtuturniiril kaasusest. Kirjas on ka abimaterjalid, nagu protokollid ja sündmuskoha ülevaatus. Tunnistajate ütlused kuuluvad samuti kaasuse juurde. Tunnistaja peab väitluses lähtuma etteantud tunnistuses olevatest faktidest, kuid oluline on ka veenmis- ja esinemisoskus ning meeskonnatöö. Samuti on oluline värvikalt välja tuua just neid fakte, mida on võistkonnal vaja kaasuse lahendamiseks, ja mitte avaldada vastaspoolele olulist infot, kui seda otse ei küsita.

Seekord tuli noortel lahendada kaasus, mille kohaselt seisab Tallinna- lähedasel pangal 31- aastane naine, kes hetk hiljem (arvatavasti) 25 meetri kõrguselt pangalt alla lükatakse. 5 minutit enne naise kukkumist on pealtnägija Henn Penniste helistanud numbrile 112 ning olukorrast teatanud, mistõttu kiirabi ja politsei jõuavad kohale kõigest 2 minutit pärast õnnetust. Naine sureb kukkumisel silmapilkselt. Abikaasa väidab aga, et naine tegi enesetapu ning ta ei suutnud teda päästa. Kõike seda nägi pealt ka kohalik elanik Eedu Leit.

Finaalis, mida hindas eranditult õigusteaduskonna üliõpilastest või selle teaduskonna lõpetanud väitlejatest koosnev zürii, võistlesid Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi ja Hugo Treffneri Gümnaasiumi võistkonnad, kusjuures kummaski võistkonnas väitles ka üks tudeng. Kohus otsustas, et kohtualune on süüdi ning võit läks HTG võistkonnale koosseisus Pille Heido, Kerttu Mäger, Birgit Rootsi, Inga Jaagus ja Kristjan Oden.

Parimaks esindajaks tunnistati omanäolise jõulise väitlusstiiliga politoloogiaüliõpilane Ragnar Siil ning parimateks tunnistajateks Maarjaliis Paavo, Liis Allikof ja Uku Uusberg.

EVA KLAAS

blog comments powered by Disqus