|
|
Külmalinnas Jõgeval peeti möödunud laupäeval taas jääpurikafestivali. Nagu mitmel varasemal korralgi, tuli ka tänavu võistelda kunstjääpurikate sulatamises, sest purikate kasvatamiseks oli ilm liiga soe. Esimestena said purika nööri otsast alla Põltsamaa mehed Einar ja Elmo Teras ning Keith Välk. |
Purikavalulaudade taga oli seekord võistlemiseks ruumi 18 võistkonnale ning just niipalju neid kondiitrikottide abil valmistatud ja nööri otsas rippuvatele kunstjääpurikatele vett niristama asus. Et lähenemas on Riigikogu valimised, polnud ime, et sellel mitte just väga tõsimeelsel võistlusel soovisid kaasa lüüa ka paljud parlamenti kandideerivad poliitikud.
Kui vahetult pärast stardipauku avaldas päevajuht Valdi Reinas ehk Külmamees seniste kogemuste põhjal arvamust, et esimene purikas võiks nööri otsast pudeneda umbes poole tunni pärast, siis tegelikult kostis Põltsamaa noormeeste Einar Terase, Elmo Terase ja Keith Välgu ehk võistkonna Kolmikud suust võiduröögatus juba 16 minuti ja 56 sekundi pärast.
„Möödunud aastal käisime lihtsalt vaatamas,“ ütles Einar Teras. „Nüüd otsustasime viimasel minutil, et ei piirdu pealtvaatamisega, vaid läheme võistlema. Spetsiaalset trenni me küll ei teinud. Püüdsime ainult vett hästi vaikselt renni valada, et kõik ikka sinna voolaks, kuhu vaja.“
„Fännide tugi aitas ka kindlasti võita,“ lisas Elmo Teras, osutades kaasa tulnud „taustajõududele“ Ivole ja Kadrile.
Järgmine rõõmuhõise vallandus täpselt kümme minutit hiljem ehk 26 minutit ja 56 sekundit pärast stardipauku võistkonna „Tiitlikaitsjad“ liikmete suust. Ning siis läks veel peaaegu kümme minutit, kuni purika sai nööri otsast maha võistkond „Sadala poisid“ (aeg 36.08).
Sealt edasi oleks purikatele justkui kurat sisse läinud: ponnistasid võistlejad mis ponnistasid, aga alla ei tahtnud kukkuda ükski purikas. See andis päevajuhile põhjust võistlevate parlamendiliikmete kallal aasida, et Riigikogu istungilt saavad nad mõnikord kiiremini tulema kui purikavalulaua tagant.
Purikasadu
Umbes poolteist tundi pärast võistluse algust vallandus aga justkui purikasadu: paari-kolmeminutiliste vahedega pudenes nööri otsast õige mitu purikat. Seitsmendana „õhtule“ saanud võistkonna „Ettevõtjad“ liikmelt Kaja Laumetsalt sai küsitud, kas poolteisetunnise veeniristamise ajal käegalöömise ja lavalt alla tulemise soovi ei tekkinud.
„Ei tulnud!“ vastas Kaja Laumets. „Täna me saime ju üsna vara tulema ja saavutasime üsna hea koha. Esimesel korral jäime päris viimaseks ja purikas nööri otsast alla ei kukkunudki!“
Kogu võistlus ei saanud aga otsa ka poolteise tunniga, sest osa purikaid ei tahtnud ka siis „pähe“ nirisevale veele vaatamata alla vanduda. Mis vallandas eriti poliitikutest võistlejate leeris kahtlustuse, et osa purikaid on üldse teises külmkapis ja teise metoodikaga valmistatud ning sulavad seepärast aeglasemalt. Publiku hulgas levisid jälle, vastupidi, kahtlused, et poliitikud meelega ei kiirusta sulatamisega, püüdes kauem laval rahva ees ehk n-ö pildil püsida.
Olid siis asjad kuidas olid, aga kui kaks tundi täis sai, lõpetati võistlus lihtsalt ära, ehkki kaks purikat rippus endiselt nööri otsas. Kõrval asuvas Kosmose restoranis oli nimelt algamas pidu, kus muusika eest hoolitsesid Erich Krieger ja DJ Kada ning kus toimus kümne osalejaga ilmateemaline mälumäng.
Loobub ennustamast
Jääpurika festivali traditsiooniline külaline Rapla Liisu ütles oma arvamuse tänavuse talve ilma ja Eestimaa ilma kohta üldse välja juba purikavõistluse ajal.
„Suuremat külma ei peaks sel talvel enam tulema ning ka suuremad tuisud-tormid ja lumesajud peaksid möödas olema,“ arvas Liisu. „Nii et liigume lihtsalt vähehaaval kevade suunas. Aga ilm jääb endiselt muutlikuks.“
Liisu sõnul olevat ilm tegelikult üldse mõnes mõttes „hulluks“ läinud ning linnud, kes vanasti hästi ilma ennustada aitasid, käituvad aeg-ajalt umbes nii, nagu oleksid narkouimas. Seosed, mis lindude-loomade käitumise ja loodusnähtuste vahel vanasti kehtisid, ei taha viimasel ajal enam kehtida ning seepärast on Liisu nõuks võtnud ilmaennustamisest vähemasti avalikkuse ees üldse loobuda. Selles, et maakera viimasel ajal ilmastikunähtustest tingitud katastroofide tallermaaks muutunud on, on Liisu meelest süüdi inimene ise.
„Samas on Eestist suuremad jamad siiski riivamisi või suisa kaugelt mööda läinud,” ütles Liisu. „Seepärast on hakanud mulle tunduma, et jumalal on meiega mingi oma nõu.”
Ehkki põrutavat pakast pole tänavu ka siinmail olnud, on selle talve külmarekord siiski taas Jõgeva käes: 16. jaanuari esimesel tunnil mõõdeti siin -26,3 külmakraadi. Kui tänavusel talvel, mis kalendri järgi tegelikult ju veel enam kui kuu aega kestab, enam „kõvemat sõna” öelda pole, siis saavad kaks inimest külmaennustusvõistlusel täistabamuse. Kui külmarekord kukkuma peaks, siis olukord mõistagi muutub.
Tänavuse jääpurikafestivali kokkuvõtteks ütles Raul Taul, et uus toimumiskoht õigustas ennast: Kosmose restorani ees Suurel tänaval oldi nii keset linna kui olla sai ning pärast võis pidu üsna loomulikul viisil restorani üle kanduda.
„Eks igal aastal tulegi midagi uut välja mõelda, muidu läheb rahva igavaks,” ütles Raul Taul.
Jääpurikafestivaliga samal päeval toimunud isetehtud kelkude võidusõidust „Talverõõm” annab Vooremaa ülevaate oma järgmises numbris.
i
RIINA MÄGI
