Põltsamaal asub Jõgevamaa suurim ja populaarseim ristmik, Puhu rist, mida läbib katkematu autodevoog. Puhu ristis ei magata kunagi. Juba ainuüksi Olerexi tanklas käib vilgas elu hoolimata nädalapäevast või kellaajast.
6.45
Jõuan Puhu risti. Tööpäeva alguseni on jäänud 15 minutit. Selle aja jooksul on end vaja valmis seada. Kohtun vahetusekaaslaste Laura ja Klarikaga, kellega oma tööpäeva võidukalt lõpule saadan. Laura soovitab kohe alguses, et kleidilips tuleks siduda ette, sest muidu võib see kuhugi kinni jääda. Lisaks tuleb juuksed tugevasse krunni siduda ja kell käelt ära võtta. Palju päevas samme tuleb, ma viimseni teada ei saagi. Tööpäeva lõpuni jääb 12 tundi.
7.00
Eelmine vahetus sätib minekule ning aeg on Klarika, Laura ja minu käes. Laura võtab esimese kassa ning Klarika teise. Kui esimene kassa keskendub müügile, siis teine kassa tegeleb ka toiduvalmistamisega. Seega on minu ja Klarika ülesanne valmistada toitu, tuua laost vajalikku kraami ja vaadata, et kogu toidupoolis kogu aeg olemas oleks.
7.40
Müüme esimese hot dogi. Minu esialgne lootus lugeda müüdud kohvi ja kuumi koeri vajub kolinal kokku, sest see hulk ulatub hoomamatutesse numbritesse.
8.12
Kaks noormeest otsustavad meiega juttu ajada, kui Klarika neile parajasti kebabi tortillat valmistab. „Kui pikad vahetused teil on? Kas te ise ka tihti siin sööte?“ küsivad noormehed. Üsna varsti mõistavad nad, et elu trassitanklas on raskem kui esialgu arvatud. Tunnustavalt noogutades jätavad nad meile head soovid ning lähevad oma teed.
8.15
Mina ja Klarika siirdume kohvinurka. Kontrollin suhkru ja kohvitopside olemasolu. Mulle saab selgeks, et ajakirjaniku sõrmed võivad ju klaviatuuril kiirelt libiseda, ent päriselu on midagi teistsugust. Tunnen, et olen liiga aeglane. „Pole hullu, see vajab natuke harjumist,“ lohutab Klarika. Surume kohvitopse juurde, sest oodata on järjekordset „tipptundi“. Inimeste voog tanklas ei näi lõppevat.
8.19
Siirdun suure külmkirstu juurde juusturulliotsingutele. Kuna pakkumiseks on kombo juusturulli ja kohviga, peame valmistuma suuremaks laariks. Laura õpetab, et ühele ahjuplaadile mahub kaheksa juusturulli. Seejärel laon rullid plaadile, otsin teisedki saiakesed ja pistan need ahju. Õpin, et juusturull tahab enne küpsemist natuke auru.
8.41
Teel lattu küsib üks noormees, kas ma tean, et apelsinimahl on otsas. Torman omakorda Klarika juurde, kes omakorda küsib Lauralt. Kolmekesi saame viimaks ka pressitud apelsinimahla oma koha peale. Inimeste hulk tanklas püsib jätkuvalt kümne ringis. Kui vahepeal sai Klarika laos kaupa sättida, siis nüüd tuleb tal teise kassasse tulla ning toitu valmistada. Mõistan, et tõeline müügihitt ei ole mitte hot dog, vaid kebabi tortilla. Seda läheb lugematutes kogustes.
9.05
Esimene võimalus tualetti minna. Paraku pole puhkehetke kauaks, sest kohvinurgast on saiad otsa saanud ning uued tahavad tegemist. Asun usinalt küpsetama.
9.18
Pakin koos juusturullidega ahjus küpsenud saiad kottidesse. Endiselt panen kogu jõu juusturullidele.
9.40
„Pane mulle 90 grammi kebabi!“ annab Klarika käsu. Mõistan endiselt, et ajakirjanik oskab lugeda tähemärke ja sõnu, kuid päriselulisest 90 grammist pole õrna aimugi. Algul panen topsi 120 grammi, seejärel juba 70 grammi. Pärast hoolikat pusimist saan siiski 90 grammi kätte. Klarika ootab kannatlikult.
10.08
Õppisin viimaks kebabi lõikama. Lõikur, millega kebabi lõigatakse teeb hirmsat häält. Just kui hambaarsti juurde oleks sattunud. „Lõika palun liha juurde,“ palub Laura. Kui kolm tundi tagasi teatasin vapralt, et ma seda küll tegema ei hakka, siis nüüd ei jää muud üle. Kümmekond inimest leti taga nõuavad kebabi ning seda peavad nad ka saama. „Ülevalt alla, otsejoones,“ õpetab Laura kõrvalt. Pikapeale saan asja enam-vähem käppa.
10.26
Vahepeal on Klarika saanud lattu minna kaupa sorteerima. Sealt toob ta üksjagu toidupoolist ka ette. Asun seda riiulitesse jagama. Ühtlasi käin läbi kohvinurgast, kus on taas saiakestest puudu.
10.41
Uus kaup tahab hinnasilte. Otsin vajalikke juba olemasolevatest, kuid mõned on puudu. Need teeb Laura juurde.
11.10
Vahepeal on tulnud taas palju inimesi ning töö saalis jääb pooleli. Asume toitu valmistama.
11.23
Eelmine kebab on otsa saanud ja uus tuleb vardasse lükata. See on omakorda lõbus töö. Suur lihakäntsakas tuleb kilest vabastada. Seda tehes tunnen end just kui kirurg, kes piinliku täpsusega lõikama peab. Vabastanud liha ahistavatest kiledest, läheb see taas grilli alla keerlema.
11.30
Aeg on lõunasupi käes. Täna on menüüs borš. Toome ära hommikusöögiks olnud pudrupoti ning asume suppi keetma. See jääb minu ülesandeks.
12.02
Kohvinurgas on endiselt saiad otsas. Lõuna ajal on oodata taas rohkem inimesi, seega tuleb valmistuda. Teeme Klarikaga kohvinurga puhtaks ning viime ka supi õigele kohale. „Sellest saab umbes neli portsu,“ õpetab Laura taas. Vahepeal on tööle tulnud teenindusjuht Jelena, kes aitab Klarikal laos toimetada.
12.28
Juustusaiad on otsakorral. Laon taas kaheksa tükki plaadile ning pistan ahju. Selgub, et ka kõik ülejäänu on otsas, seega tuleb usinalt külmkapis tuhlata. Laura abistava sõna järgi otsin vajalikud saiad üles ja laon plaadile.
12.59
Esimene laar suppi on otsas. Kõik neli portsu ostab ära üks naine, kes kiidab suppi väga. Kuna lõuna pole kaugeltki läbi, tuleb alustada uue supi valmistamist.
13.29
Üks noormees, rinnal silt Paduvere ning seljas nahktagi, palub, et ta kohvitopsi ära peseksin, siis saab ta uue joogi osta. Rõõmsameelne noormees tuleb tervitama Laurat, kes on samal päeval viimast päeva Puhu risti tanklas tööl.
14.17
Taas tuleb saiadega mässata.
14.40
Hetkega saab selgeks, et nüüd ootavad ees kiired ajad. Kümmekond inimest ning hulk ei näi lõppevat. See annab mõista, et ilmselt on varematel töötegijatel päev selleks korraks lõppenud ning teekond kas pealinna või Taaralinna ette võetud.
15.00
Kiire aeg tähendab hüppelist hot dogi müügi tõusu. Juustuvorstid on otsakorral. Kui võiks arvata, et enim läheb vana hea kabanoss või frankfurter, siis enim müüme juustuvorsti. Siirdun juustuvorstiotsingutele lattu. Jelena annab mulle sealt omakorda paki pihku. Jooksusammul suundun tagasi.
15.36
Müüme esimese vegan quesadilla. Ühtlasi tuleb taas siirduda lattu otsima muffineid ja kirsikooki. Jelena noogutab korraks ning peaaegu sekundimurdosa jooksul on mul peos kaks kotti: üks muffinite ja teine koogiga.
16.17
Käes on tipptund, mis ei näigi lõppevat. Järsku hakkab kõik otsa lõppema. Siirdun taas lattu, seekord burgerisaiade järele. Kiired ajad jõuavad kiiremat liigutamist ja selle olen päevaga juba enam-vähem selgeks saanud. Jooksen burgerisaiadega tagasi.
16.29
Uus ring lattu, sest kabanossid on otsas. Kiired ajad nõuavad taas kiiret tegutsemist, nüüd töötame neljakesi justkui konveieril. Jelena, Laura, Klarika ja mina. Teisel pool letti ei tundu endiselt, et inimesi vähemaks jääks.
17.28
Kebab on viimseni otsa saanud. Sisse astub kümmekond kaitseväemundris meest, kellel kõigil on kõhud tühjad. Just kui tellitult soovivad nad vaid üht: kebabi tortillat. Jelena paneb läbirääkimisoskused proovile. Loosi lähevad burgerid ja hot dogid.
17.34
Kõik asjad saavad ikka korraga otsa. Nii ka remulaad. Kaste, mida Olerexis segatakse kokku kohapeal, tahab suurest topsist pudelitesse saada. Asun kiiremas korras ümbervalamisele, Jelena, Klarika ja Laura käed pikalt ees ootamas.
Edasi läheb päev aina kiiremaks ja kiiremaks, nii kuni vahetuse lõpuni. Päev Olerexis tähendab rohkem kui lihtsalt teretamist ja tänamist. Iga hot dogi ja tortilla taga on töö. Töö, mida tavainimene ei näe, ent töö, mida tehakse hoole ja armastusega.
Sari „Elu Puhu ristis“ toob Jõgevamaa populaarseima ristmiku elu köögipoole lugejateni otse sündmuste keerisest.
OLEREX
Suurim Eesti tanklakett
Keskmiselt müüakse kütust 23 000 l/päevas
400 kohvi
100 hot dogi
PUHU RIST
Liiklusmärke 66
Liiklussagedus 7366 sõidukit ööpäevas, mis jagunevad:
* 6235 sõiduautot;
* 261 veoautot ja bussi;
* 870 autorongi
(Allikas Maanteeamet, teehoiu korraldamise osa korraldamise osakonna alalise liikluskorralduse rakenduskoordinaator Andrus Prükk. Andmed pärinevad 2018. aastast)
KERTTU-KADI VANAMB
