Käimla külastamine ei jäta just eriti sügavat muljet. Tavaline ihuhädade rahuldamise koht. Vaid seintel olevate keraamiliste mosaiikide puhul võis aru saada, et tegemist on kunstiga. Ikkagi tullakse seda vaatama lähedalt ja kaugelt. Rajatise praktiline väärtus on kunstiilule lisaks veel kauba peale.
Jõgeval pole ikka avalikku käimlat
Jõgevamaal jätab avalike käimlate olukord pehmelt öeldes soovida. Häbiväärne, et maakonnakeskuses Jõgeval on bussiootajatel juba aastaid tulnud vastu politseimaja seina pissida. Loodetavasti on Jõgeva linnavõim siin uue bussijaama planeerimisega ohje oma kätte võtmas.
Seda tänuväärsem on maavanema tehtud ettepanek, et maakonnas tuleks rajada pesemiskohaga avalikke käimlaid. Siinkohal tahaks välja öelda mõtte, et üks ja ehk esimene neist peaks saama Puhu-Risti Põltsamaa külje all. Sinna, kus Tallinna ? Tartu maantee ristub Võhma ?Mustvee maanteega.
Tualeti rajamiseks tuleks välja kuulutada konkurss ja lahendus peaks saama originaalne. Selline, mille meedia juba enne esimest veetõmbamist üle Eesti kuulsaks teeb.
Seda seepärast, et kuningalinna Põltsamaa lähedale paiga rajamine, kus kuningas jala käib, teenib tegelikult veel ühte salakavalamat ja kaugemaleulatuvat eesmärki.
Eesti kuulsaim käimla
Tartu ? Tallinna maantee on Eesti üheks olulisemaks liiklussooneks. Sellel teel, mida mööda kulgevad kõik, kes Tartust või kaugemaltki Lõuna-Eestist pealinna sõidavad, enamasti ei peatuta. Kui, siis tehakse vaid üks peatus. Ja rohkem, kui osatakse arvata, on selle peatuse põhjused proosalised ja inimlikud.
Tartu-Tallinna maanteel ei ole välja kujunenud ühte üldtunnustatud peatuskohta. Midagi on Laevas, midagi Adaveres, Mäol, Kosel, Kükita Grill veel kahe viimase vahepeal. Tualetikohti on nende kõigi juures.
Puhu-Ristina tuntud ristmiku eesmärk ja ambitsioon ei peaks olema väiksem kui püüelda tulemuseni, et vähemalt kolmveerand kahe Eesti suurema linna vahel liiklejatest teeks peatuse seal. Selle proosalise põhjusega peatumiseks kannatab ju mõnikümmend kilomeetrit oodata ka. Vähesed jätavad auto metsavahel seisma, kui teavad, et Puhu-Ristis ootab Eesti kuulsaim käimla.
Väljumise järel on keha kergendanud peatuja mõnekümne sekundi kuni mõne minuti jooksul Jõgevamaa turundajate meelevallas. Sellel hetkel on ta rõõmus ja rahul ning vastuvõtlik sõnumile, et samas lähedal asuv Põltsamaa ja miks ka mitte kogu Jõgevamaa väärib põhjalikumat avastamist. Väärib ehk juba järgmisel suvisel nädalavahetusel kogu perega tulemist.
Mõtet Põltsamaa lähedale Eesti esinduspeldik rajada sai arutatud juba kaks aastat tagasi, kui pandi kokku veinipealinna uut arengukava. Käes on aeg see teoks teha. Selleks tuleks ühendada avaliku ja kohaliku võimu mõtted ja eraettevõtjate huvid ning asjaga peale hakata.
Ning nendel, kes siinkohal nina kirtsutavad, et kas siis Jõgevamaa peab just nimelt ja ainult peldikuga üle Eesti kuulsaks saama, ei soovita ma üksnes lugeda Madis Jürgeni raamatut Hää koht.
Soovitan mõtelda sellele, kuidas neile inimestele, kes pissipeatuseks auto on seisma jätnud ja siis kergendustundega lahkuda tahavad, selgeks teha, et Jõgevamaal on palju ilusaid paiku, mida külastada saab ja kuhu maakonna inimeste elu edendamiseks raha jätta võib. Ja soovitan meenutada ka vanu roomlasi, kes juba kaks tuhat aastat tagasi kiretult märkisid, et raha ei haise.
PEEP LILLEMÄGI,
Mittetulundusühingu Jõgevamaa Arenduskeskus juhataja,
Reformierakond
