Puhkpilliorkester pidas juubelipidu

Puhkpillimuusikal on eesti kultuuris eriline roll olnud. Jõgeval on puhkpilliokrester tegutsenud juba terve sajandi. Eile Jõgeva kultuurikeskuses toimunud kontserdiga tähistatigi siinse orkestri sajandat sünnipäeva.

Puhkpillilinnaks (või õigemini puhkpillialeviks) sai Jõgeva tänu kohalikule tuletõrjeseltsile, mille liikmed otsustasid oma 1912. aasta suvel toimunud koosolekul, et seltsi juurde tuleb luua pasunakoor. Sama aasta detsembris kogunesidki kümmekond pillimeest, kes omandanud mängukogemuse Laiuse, Palamuse ja teistes orkestrites, esimesele proovile. Pasunakoori juhiks sai 27-aastane Jõgeva päevapiltnik Martin Lall. Et ka pillimeeste hulgas oli õige mitu Martini-nimelist meest, hakkas rahvas orkestrit Martinite pasunakooriks kutsuma.

Proove tegid pillimehed aleviku seltsimajas, esineti paraadidel, seltsi näitetrupi etendustel ning tantsu- ja muudel pidudel. Esimese laulupeokogemuse sai pasunakoor 1914. aasta suvel, kui Eristveres Ella talu kaasikus korraldati Jõgeva esimene laulupidu. 1922. aastal sai pasunakoor kutse ka Tallinnas toimuvale üldlaulupeole.

Puhkpilliorkestri sajandipikkuses ajaloos on olnud mitmesuguseid aegu. 1920. aastate lõpuks tõusis siinne orkester üheks Tartumaa tugevamaks puhkpilliorkestriks ning 1940. aastaks oli Jõgeval välja panna juba poolsada korralikult puhkpilli mängivat meest. Peatselt tulid aga uued ajad uue, nõukoguliku repertuaari ja nõukogulike tähtpäevade ja miitingutega, millel üles astuda. Vahetusid paljud orkestrandid ja 1942. aastal lõpuks ka dirigent: haigestunud Martin Lalli vahetas välja Saksamaalt sõjavangist vabanenud Paul Maasen. Martin Lalli saavutust — ta pidas Jõgeva orkestri ees vastu täpselt kolm aastakümmet — pole suutnud korrata ükski järgmine dirigent.

Pärast Paul Maasenit on orkestrit juhatanud Jüri Pastarus, Leonid Erik, Paul Saar, Hugo Vissak, Ilmar Lääne, Härmo Aaviste, Enno Heinmaa, Peep Lõhmus, Teet Raa, Eino Georg, Kaido Järvsoo ja Margus Kask, abidirigendina ka Hugo Alter. Viimasel kahel aastal on taktikepp olnud Peep Lõhmuse käes, kellele see on juba teine ametiaeg Jõgeva puhkpilliorkestri juures (ta dirigeeris seda orkestrit ka 1993-1996).

Kui vahepeal tegutses puhkpilliorkester pikka aega Jõgeva kultuurimaja “tiiva all”, siis 1990. aastate alguse majanduslikult kitsastel aegadel tekkis mõte kollektiiv Jõgeva Tuletõrje Ühingule n-ö tagasi anda. Paraku selgus, et ka sellel ühingul pole orkestri ülalpidamiseks kusagilt raha võtta, mistõttu otsustati kollektiivi majandamiseks ja elu korraldamiseks moodustada mittetulundusühing. Mittetulundusühinguna tegutsetakse praegugi. Proove tehakse aga Jõgeva Täiskasvanute Keskkooli ruumides.

Pildile tagasi

Kui mõnel viimasel aastal on puhkpilliorkestrit Jõgeva linna kultuuripildis natuke vähem näha olnud, siis sajanda sünnipäeva pidu tõi kollektiivi loodetavasti sellele pildile tagasi. Praegu on orkestris viisteist põhiliiget. Neile käivad aeg-ajalt abiks ka need endised mängijad, kes Tallinna ja Tartu kõrgkoolidesse õppima läinud.

Enne juubelikontserti tehti proovi kaks korda nädalas ja kohal käidi nurisemata. Pigem vastupidi: proovid ei tahtnud ära lõppeda, sest hea lõpptulemus oli kõigile tähtis. Ehkki orkestris on väga erinevas vanuses inimesi (noorimad on kaheteistaastased, vanimad seitsmekümnendates), on selle liikmetest kujunenud ühtne koostöövalmis meeskond. Mis ei tähenda, et orkestris mängiksid ainult mehed. Tegelikult on mehi-naisi mängijate hulgas enam-vähem ühepalju.

“Praegune dirigent Peep Lõhmus on orkestrantidele väga hea motivaator,” ütles orkestri juhatuse liige Karin Luik. “Ta on ise suurepärane muusik ning suudab ka mängijaid muusikaliselt arendada ja nende silmaringi laiendada.”

Juubelikontserdiks tulid Jõgeva puhkpilliorkestrile appi paljud orkestris varem mänginud pillimehed-naised, aga ka orkestri head sõbrad, trompetist Priit Aimla, kitarrist Aivar Mihkelson, basskitarrist Raul Vaigla, klahvpillimängija Andrus Rannaääre jt. Juubelikontsert kandiski pealkirja “Sõbrad koos”.

“Ega mul kedagi väga palju veenda olnud vaja, kõik jäid üsna kiiresti nõusse meie kontserdile mängima tulema,” ütles orkestri dirigent Peep Lõhmus. “Samas ei saa keegi öelda, et me läksime lihtsama vastupanu teed ja tegime kontserdi n-ö laenatud jõududega ära. Külalistest poleks abi olnud, kui me kõigepealt ise kõvasti tööd poleks teinud.”

Kummutab eksiarvamusi

Puhkpilliorkestrisse tullakse mängima mitmel põhjusel.

“Minule on puhkpillimuusika hingelähedane olnud lapsest peale,” ütles Võrumaalt pärit Karin Luik, kes põhiameti poolest Jõgeva Ühisgümnaasiumi muusikaõpetaja. “Ilmselt on see tingitud sellest, et mu kodukandis on puhkpillitraditsioonid ikka suures aus olnud: sealne Kungla orkester on ühtejärge tegutsenud juba 135 aastat.”

Tartu Õpetajate Seminaris õppides pidi Karin kooli puhkpilliorkestris kaasa tegema kohustuslikus korras ja arvas, et pärast kooli ta selle alaga enam ei tegele. Kui ta aga kümme aastat tagasi Jõgevale tööle tuli, leidis ta peagi tee siinsesse orkestrisse.

“Loodan, et meie nõudliku ja mitmekesise kavaga juubelikontsert kummutab nii mõnegi eksiarvamuse: tihti mõeldakse ju, et puhkpillimäng on ainult eakate inimeste harrastus ning et puhkpilliorkester on võimeline mängima ainult marsi- või matusemuusikat,” ütles Karin Luik.

Jõgeva puhkpilliorkestri üks staažikamaid mängijaid on tuubamees Tõnu Vainomäe.

“Kui korra mängima on hakatud ja sõrm muusikale antud, ega siis niisama lihtsalt järele saa jätta,” lisas Tõnu Vainomäe.

Eilsel juubelikontserdil tunnustas Jõgeva linnavalitsus oma aukirjaga nii 39 aastat orkestris mänginud Tõnu Vainomäed kui ka Eino Vähki ja Aldur Õunapuud, kes on kollektiivis kaasa teinud vastavalt 50 ja 33 aastat. Tunnustust pälvisid ka orkestri praegune dirigent Peep Lõhmus ning endised dirigendid Enno Heinmaa, Teet Raa, Eino Georg, Margus Kask ja Kaido Järvsoo, samuti orkestri juhatuse liikmed Karin Luik ja Toomas Kokk. Jõgeva linnavalitsus oli ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupi kõrval üks orkestri juubelikontserdi ettevalmistamise toetajaid.

ii

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus