Teisipäeval maavalitsuses peetud nõupidamisel otsustati esitada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS) ühine rahataotlus maakonna valdadesse puhkealade rajamise ning Kalevipoja Matkatee projekti elluviimiseks.
Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse juhataja Katrin Rajamäe sõnul on plaanis rajada maakonna valdadesse 12 puhkeala, kus on olemas istepinkidega varjualused, grillimisalused, stend Jõgevamaa turismikaardiga, ökokäimla ja prügikast.
Kalevipoja Matkatee on ringmarsruut
Rajamäe tõi näiteid puhkealade planeerimisest Jõgevamaa mitmetesse paikadesse. “Jõgeva vallas on puhkealad kavandatud Laiuse mäele ja Kurista linnamäele, Tabivere vallas Saadjärve randa, Puurmanis lossi lähedale, Palamuse vallas Pikkjärve äärde ja Aruküla voorele,” loetles ta.
“Me tegeleme puhkealade kontseptsiooniga juba 1999. aastast. Arendame kaht tuumikala Kääpat ja Vooret, igal aastal oleme ellu viinud osa arenguvisioonist,” ütles Saare vallavanem Jüri Morozov.
Projekti Kalevipoja Matkatee tutvustas mõttevahetusel MTÜ Peipsi Piirkonna Arenduskoda juhataja Katrin Loss. “Idee koostada selline turismimarsruut tekkis 2005. aastal ja 2006. aastal sai EASi piirkondliku arengu kavandamise programmist toetust projekt “Kalevipoja Matkatee turundusplaani koostamine”. Aasta jooksul valmis nii matkatee turundusplaan kui ka visuaalne identiteet,” rääkis arenduskoja juhataja, kelle sõnul on Kalevipoja Matkatee ringmarsruut, millel pole konkreetset algust ega lõppu.
“Külastaja võib marsruudi läbimist alustada temale kõige sobivamast punktist. Kõige sobivam oleks näiteks alustada Kalevipoja muuseumist Kääpal, kuid näiteks Põltsamaa poolt maakonda sisenejad võivad alustada Jõgeva linnast või Kassinurme mägedest.
Marsruudi kogupikkus on 180 kilomeetrit. Automatkajad võiksid arvestada kahe ööpäevaga, siis jõuab kõigi objektidega põhjalikult tutvuda. Jalgrattaga sõites tuleks arvestada 2-3 päevaga,” rääkis Loss.
Kummagi projekti maksumus 15 miljonit
Arutelul otsustati nii puhkealade kui ka Kalevipoja Matkatee projekti rahastamiseks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele ühine rahataotlus esitada. “Kummagi projekti maksumus on praeguste kalkulatsioonide kohaselt 15 miljonit krooni. 85 protsenti sellest summast loodame saada EAS-ilt, 15 protsendi ulatuses rahastaksid projekti kohalikud omavalitsused,” ütles Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse juhataja Katrin Rajamäe.
“Nõupidamisel leppisime kokku, et aprilliks tuleb valdadel valmis saada dokumentatsioon, mis on vajalik rahataotluse esitamiseks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele,” lisas ta.
“Nii puhkelade kui ka Kalevipoja Matkatee puhul on tegemist ainult mõnedesse objektidesse investeerimise projektiga. Arvestades eeltoodut, pean projektide liitmist mõttekaks.
Ehkki liidetud projektis osalevad omavalitsused, kelle territooriumi Kalevipoja Matkatee ei hõlma, annavad loodavad puhke- ja peatuskohad olulist lisaväärtust. Samuti täiendavad puhkealad Kalevipoja Matkateed, mida arendatakse edasi ka juhul, kui projektid liidetakse. Näiteks saavad külastajad turismiinfopunktidest matkatee kaardi ning matkatee logoga varustatud suunaviidad aitavad külastajatel orienteeruda. Peatselt saab alguse ka põnev külastajamäng, kus on võimalik koguda punkte ning saada auhindu,” rääkis Peipsi Piirkonna Arenduskoja juhataja Katrin Loss.
“Puhkealade ja Kalevipoja Matkatee ideede teostamisel on väga vajalik maavalitsuse, kohalike omavalitsuste, projektiga seotud organisatsioonide, sihtasutuste, mittetulundusühingute ja ettevõtjate koostöö,” rõhutas Saare vallavanem Jüri Morozov.
Maavanem Aivar Koka sõnul pakuvad mõlemad perspektiivikad projektid mitmekülgseid võimalusi Jõgevamaa looduskaunite ja kultuurilooliselt oluliste paikade tutvustamiseks.
iii
JAAN LUKAS
