Potentsiaali Jõgevamaal turismi arendamiseks arvati olevat. Sihtasutuse Lõuna-Eesti Turism juhataja Marika Kooli arvates on Jõgevamaa loodus vaat et Eesti puhtaim ja rikkumatuim, nii et siin võiks turismi arendamisel rõhku panna ökomärgistusega toodete pakkumisele: need hakkavad eriti välisturisti jaoks üha tähtsamaks muutuma.
Puhta looduse kõrval lisab Jõgevamaale turismipotentsiaali rikkalik kultuuri- ja ajaloopärand ning hea logistiline asend. Potentsiaali täielikku ärakasutamist takistavad aga turismimajanduse traditsiooni puudumine, ettevõtjate vähene turismialane initsiatiiv ja koostöö, kesine tootearendus, kvalifitseeritud tööjõu puudus ja turismi tugev sesoonsus: turismipiirkonnaks võib Jõgevamaad nimetada vaid kolmel suvekuul.
Palju vaieldi selle üle, kuidas riik, maavalitsus, omavalitsused ja ettevõtjad oma ülesanded turismi edendamisel ära peaksid jagama. Suurt hotelli ja restorani, kus oma kolm bussitäit turiste korraga peavarju ja kõhutäidet saaksid ? aga majutus- ja toitlustusprobleemid on meie turismiedenduse üheks “pudelikaelaks”! ?, maavalitsus ega omavalitsused kindlasti rajama ja majandama ei hakka, vaid sellega peaksid tegelema ettevõtjad. Küll aga saab maavalitsus võtta endale turismi koordineeriva rolli: tellida turismi alaseid turu-uuringuid, korraldada koolitusi, parandada infrastruktuuri jne.
Eri instantside ja ettevõtjate turismialasele koostööle aitab loodetavasti kaasa vastav mittetulundusühing, mille asutamiskoosolek toimub esmaspäeval. Mittetulundusühingu raames saaks näiteks teha koostööd atraktiivsete turismitoodete väljatöötamisel ning ka projektiraha taotlemine on ühiselt arvatavasti lihtsam.
RIINA MÄGI
