Üle kogu Eesti, kokku 27 kohas, toimusid metsa kaitseks meeleavaldused. Jõgevamaal Särgjärve puhkeplatsil rääkis kogunenud metsasõpradele metsamees Mati Sepp.
„Üleraie on praegu piirkonniti väga domineeriv ja sellises suunas jätkata ei ole enam võimalik,” tõdes Mati Sepp. „Metsade majandamine sellisel kujul ei ole jätkusuutlik ja metsade ökosüsteem on kokku varisemas, sest on liigselt killustatud. Puuduvad ühenduskoridorid. Praegu peab kaitsma ja säästma seda, mis meil on.
Kui neli aasta tagasi tundus, et enam ei ole võimalik midagi selles suhtes ette võtta, siis praeguseks on inimeste teadlikkus kasvanud ja näidatakse aktiivselt välja oma huvi looduse kaitsmise vastu. Me ei tohi elada oma laste ja lastelaste arvelt.“
Kohale oli tulnud nii kohalikke, kui ka huvilisi Ida-Virumaalt, Tartust ja Tabiverest. Toimusid nii metsamatk kui arutelud.
Metsapetitsioonis on kirjas, et metsal on inimese jaoks ökoloogiline, majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline väärtus ning nende hüvede kasutamise vahel peab valitsema tasakaal.
„Täna seda tasakaalu ei ole. Täna on mets peamiselt puidutöösturite tootmisressurss, metsas justkui jõude vedeleva rikkuse allikas. Tasakaalustatud metsandus on ökoloogiliste, kultuuriliste, majanduslike ja sotsiaalsete väärtuste järjepidev taastootmine.
Nõuame Eesti Vabariigi valitsuselt ja riigikogu saadikutelt nii koalitsioonis kui ka opositsioonis seadusandluse ettevalmistamist viivitamatuks üleminekuks tasakaalustatud metsandusele.
Jätkusuutmatu metsamajandamise tagajärjel tekitatud probleemide lahendamist ei saa jätta meie laste ning lastelaste õlule.
Me ei saa minna ajalukku põlvkonnana, kes teadlikult pärandab oma järeltulijatele elamiskõlbmatu maa.
Hästi toimivad, liigirikkad ja stabiilsed ökosüsteemid on olulised mitte ainult kultuurilistel või looduskaitselistel põhjustel, vaid ennekõike seetõttu, et nendega on seotud meile, inimestele, eluks vajalikud looduslikud hüved.
Kliima, mullastiku, veesüsteemide ja elurikkuse elujõulisusest ning terviklikkusest sõltub meie igapäevane – tõsi seni küll veel teadvustamata – heaolu.
Elurikkuse kadu arutult suure metsaraie tagajärjel mõjutab lõpuks nii magevee kättesaadavust, toidutootmist, kui ka kultuurilisi ja riigikaitselisi aspekte,“ seisab avalduses.
ULVI TAMM
