Pudrukuuks kuulutatud oktoobris sai ka Jõgevamaa koolides esimest korda teoks tervislike toitumisharjumusi tugevdav ja huvitavaid tegevusi pakkuv pudruprogramm.
Siimustis Kiigemetsa koolis soovis pudruprogrammis kaasa lüüa seitsmes klass, kus õpib seitse poissi ja üks tüdruk. Nad keetsid kooli söökla koduköögis putrusid erinevatest teraviljatoodetest, mida koolile pudruprogrammi raames saadeti. Samuti valmistati õunamoosi. Koolitundides esinesid õpilased ettekannetega nii Eestis kui ka kaugemal kasvatatavatest teraviljadest.
Kogu kooliperele kuulutati välja pudruretseptide konkurss. Parimaks peeti kasvataja Riina Laidveri koostatud kanaliha-tatrapudru retsepti. Sedagi putru keedeti ja maitsti ühiselt. “Kutsusime üles otsima ka pudruteemalisi luuletusi. Neid pole just kerge leida, kuid lõpptulemusena saime kokku päris palju. Üks neist on näiteks Ernst Enno luuletus Hiire-Tipsust, kes läks putru keetma. Kasvataja Riina Laidver kirjutas luuletuse ise,” rääkis klassijuhataja Piret Meri.
Usutluskäigul Kiigemetsa kooli oli võimalik kuulda ka 7. klassi selgeks õpitud humoristlikku pudruteemalist laulu, mille esitamisel kasutakse lavalist liikumist ja kostüüme.
“Pudruprogrammi ettevõtmised õpetasid õpilasi tervislikumalt toituma, pakkusid mitmekülgset tegevust ja uusi võimalusi suhtlemiseks ja eneseväljenduseks. Kõik see tuleb kasuks edaspidises elus toime tulemisel,” märkis klassijuhataja Piret Meri.
Pudruteema erinevates tundides
“Sadala koolis õpiti tundma erinevate putrude retsepte, mida õpilased ise välja otsisid. Retsepte tutvustati emakeele, kaunistati aga kunstiõpetuse tundides,” rääkis õpetaja ja klassijuhataja Tiina Valk. “Selgitasime välja, millised pudrud ühes või teises kodus paremini maitsevad. See tegevus võimaldas kaasata ka lapsevanemaid. Korraldasime kursuse kuidas teraviljatoodetest kiiresti putrusid valmistada. See on igati vajalik oskus lastele, kes endale kodus ise toitu valmistavad,” lisas ta.
Pudruprogrammis osalesid Sadala koolis esimese kuni neljanda klassi õpilased.
“Torma ja Sadala kooli õpilastele hakati hommikuti putru pakkuma ligi kolm aastat tagasi ja ühena esimestest Eesti õppeasutustest. Tagaside on positiivne nii lastelt kui lapsevanematelt. Igal koolipäeval sööb putru kakskümmend kolmkümmend õpilast. Küllap on igal lapsel ka oma lemmikpuder. Näiteks mu tütre Kaisa lemmikpuder on mannapuder maasikamoosiga. Usutavasti on just tervislik toit andnud talle piisavalt energiat väga hästi õppida,” ütles Torma vallavolikogu esimees Ülvi Nool, kes on ka puduprojekti üks käimalükkajatest koduvallas.
“Ülvi Nool on pudrusöömise tavale ka isiklikult kaasa aidanud. Nii viis ta äsja Torma kooli sööklasse kingituseks kahekümne viie kilogrammised kotid kaerahelvestega,” ütles Torma vallavanem Triin Pärsim.
Maitsevad ikka magusad pudrud
Puurmani mõisakooli direktor Margus Kask ütles, et kooli osalemisega pudruprogrammis sooviti, et lapsed oleksid teadlikud tervisliku toitumise võimalustest ja nende toidulaud oleks mitmekesine. “Pudruprogrammi raames oli meil ka erinevate putrude keetmise üritus. Rohkem maitsesid ikka magusamad pudrud. Lapsed olid üllatunud, et ka kaubandusvõrgus pakutakse meil väga mitmesuguseid ja hästi maitsvaid putrusid. Koolilõunaks on meie menüüs aeg-ajalt kartulipuder,” rääkis koolijuht.
Maarja-Magdaleena põhikooli direktor Ariana Rooba soovitas pudruprogrammis osaleda õpilaskodus elavatel lastel. “Arutasime koos, mida ette võtta. Et pudrud on õpilaskodu poistel ja tüdrukutel igapäevases menüüs, otsustasime vahelduse mõttes programmis osalemiseks kooli saadetud teraviljatoodetest küpsiseid valmistada. Kokaraamatust leidsime kaera-rosina küpsiste retsepti, mida veidi kohandasime. Retsepti ja selle järgi valmistatud küpsiseid tutvustasime ka pudruprogrammi üleriigilisel lehel Facebookis,”rääkis Maarja-Magdaleena põhikooli õpetaja Kirsti Kadaja-Prodanets, kes on ka kasvatajaks õpilaskodus.
“Osa teraviljasegudest said õpilased ka koju kaasa,” lisas ta.
Pudrukeetmine väljasõidul Norra allikatele
Huvijuht Eveli Leego sõnul on Vaimastvere koolis alati tervislikule liikumisele ja toitumisele põhjalikult tähelepanu pööratud. “Nii osutus igati huvitavaks võimaluseks ka pudruprogramm. Esimese kuni neljanda klassi õpilased mõtlesid välja retsepte. Õppisime teraviljasegudest peale putrude tegema ka teisi suupisteid. Kaerahelvestest saab väga hästi ka smuutisid valmistada. Viies ja kuues klass keetis aga ekskursioonil Norra allikatele lõkkel putru,” lisas ta.
Mustvee koolis koordineeris pudruprogrammi kehalise kasvatuse õpetaja ja huvijuht Anneli Soosaar ja tõsiseks kaasaaitajaks oli kodundus- ja käsitööõpetaja Riina Meriväli-Vingertšuk.
Esimese kuni neljanda klassi õpilased valmistasid ja pakkusid putrusid klassiõhtutel. Neljanda kuni üheksanda klassi õpilased tegid lisaks putrudele klassiõhtutel ka teraviljatoodetest maiustusi, muuhulgas ka pulgakomme. “Silmaringi aitasid avardada slaidiprogrammid. Tutvuti erinevate teraviljadega, mida sai silmaga vaadata ja käega katsuda.”
Pudruprogramm tugevdas õpilastes lugupidamist tervislikku ja energiat andva toidu vastu. Oma võlu oli ka ühiselt toidu tegemisel. “Koos valmistatud toit maitseb ju paremini,” ütles Anneli Soosaar.
JAAN LUKAS
