Kord nädalas võtab Jõgeva haiglas patsiente vastu psühhiaater Valdar Parve, kel on erudeeritud mehena põhjalikud teadmised ja eri teemadel põnevad arvamused. Usutluses Vooremaale rääkis Parve praeguse aja põletavamast küsimusest – koroonaviirusest ning selle tekkimisest ja olemusest. Intervjuust koorus välja nii üldistusi kui ka praktilisi nõuandeid.
Jõgevamaalased teavad teid ennekõike kui psühhiaatrit, haridus- ja teadusringkondades olete aga tuntud ka filosoofina. Kuivõrd on võimalik filosoofilisest vaatenurgast koroonaviirust lahti mõtestada?
Kindlasti leiate filosoofi, kes kroonviiruse lahti mõtestab. Mind huvitavad inimesed, kellel on võimalik see nakkus saada. Ja need, kes juba põevad. Mida nad teevad? Kelle antud ja milliseid juhtnööre nad omaks võtavad ja heaks kiidavad? Keda nad kuulavad, keda usuvad, mida kuulda tahavad?
Koroonaviirust on korduvalt nimetatud haiguseks. Teie kasutate sõna tõbi. Mis on kahe sõna vahe?
Arstiteadlane, professor Kaljo Villako rõhutas, et ka emakeelt peab valdama – konkreetne haigus on eesti keeles tõbi! Tõbesid on palju, kuid haigust üldse on vähe: geneetiline väärastus, traumaatiline väärastus, nakkuslik põletik, traumatekkene põletik, sisenõresüsteemi vaegtalitlus – mis veel?
Kõigi nende puhul (v.a geneetiline väärastus) leiab aset üldine adaptsioonisündroom ehk stress. Arsti asi on ära tunda stressi tekitaja ning stressi kulgemise variant. Variante on vähe, mis teeb ravimise kergeks. See aga, et spetsiifilist ravimit pole, raskeks.
Praeguse taudi eestikeelne nimetus peaks olema kroonviirusgripp, mida aga ei hakka keegi pruukima. Iga arst ütleks, et seda taudi ei tekita gripiviirus. Nii see on. Kuid mida tähendab „gripp“? Grippe on germaani algupäraga prantsuskeelne sõna: agripper, saisir brusquement (ee äkitselt kinni haarama, sks greifen (ee haarama).
Gripist sai 1918. aastal lendsõna, nagu on koroona praegu, mis ladina keeles tähendab krooni. Gripp iseenesest ei tähenda muud kui ägedat nakkust. Selle nakkuse alla on liigitatud viirus, mida nüüd nimetatakse gripiviiruseks ja mis teiseneb aastast aastasse.
Kui mõne aasta möödudes mõni uus viirus sama laadi taudi põhjustab, läheb jällegi mõni juhuslik sõna selle tähistamiseks käibele, aga inimesed surevad ka siis samal moel, nagu pärast Esimest maailmasõda ja 2020. aasta kevadtalvel.
Mida siis inimesed selles olukorras peaksid tegema?
See, et kroonviirus kolis nahkhiirelt inimesele ja itaallaselt eestlasele, ei ole praegu Eestis nakkuse saaja probleem. Samuti ei ole tema ega peaministri probleem, missuguse rakurühma kaudu viirus organismi tungib. See on teadlaste probleem, mis on jõudsalt paisutatud kogu rahva probleemiks. Nii on tohutu hulk absoluutselt ettevalmistuseta inimesi raiskamas vaimujõudu asja peale, mis neile ei allu. Arstidegi probleemiks on see üksnes sedavõrd, et sellest sõltub ravivõtete valik.
Informatsioon on struktuursuse ränd. Näiteks ribonukleiinhape (RNH) on kandja. Rändab ühe olendi sisemisest struktuurist teise olendi struktuuri ja põhjustab seal samalaadi sisemise struktuuri, mida inimene kogeb vastiku tõvena. Teadlased on palju rääkinud, kuidas kroonviirus rakku siseneb, mis laadi muutused seal toimuvad ja spetsiifilist ravimit nende protsesside mõjutamiseks praegu ei ole. Kuid see ei ole meie probleem.
Minu probleem on näiteks see, kuidas saada nii väike annus kroonviirust, et minu immuunsüsteem sellega märgatava stressisündroomita toime tuleks. Ja kuidas ma saaksin läbida selle nakatumise nii, et minust endast ei saaks teiste tõvestaja, vaid ainult nakataja. Selles on vahe. Ega muud valikut olegi: vaktsineerimine on ju samuti kerge tõvestamine, teeb sedasama, mõnevõrra ohutumalt, kuid kahjuks pole teada, millal ta seda tegema hakkab. Rootsi juhul loodetakse, et toimuvad väikeste viiruseannuste ülekanded, mille käigus viirus teiseneb.
Tahan teada võtteid, mis töötavad eelnimetatud arengu poolt ja mis vastu. Karastamine? Väga positiivne, kui oled täiesti terve. Täielik lollus, kui juba nakatatud. Sport, trenn? Sama lugu. Saun? Aurusaun jah! Kuiv Soome saun – hullemat olla ei saa. Vihmane ilm? Hea. Kuiv kirgas kevadilm ja sõbrad koos? See on suurema õnnetuse algus!
Mida pean paranemiseks tegema, kui olen nakatunud raskemalt? Toitma palavikku! Vaadake väikesi lapsi. Kui ta palavik kisub üle 40 kraadi, võib ta krampidesse surra, aga kui ma oskuslikult alandan ta palaviku 38,4 kraadile, hakkab ta mängima. Alandan 37,3 kraadi ligi ja ta jääb loiuks, hakkab taas külma kurtma. Tean, mida ma sel puhul oma laste ja lastelastega olen edukalt teinud. Kuid see ei ole psühhiaatri asi avalikkusele aspiriini, söögisooda, Nospani, antibiootikumi, hormooni, rögalahtisti ja mineraalvee haiglavälist kasutamist õpetada.
Koroonaviiruse kohta levib väga palju infot. Kui keeruline on eristada müüte tegelikkusest?
Müüdi ja tegelikkuse eristamiseks peab olema akadeemik. Vahel ei piisa sellestki.
Tüli tõuseb, kui müütide uskujad nõuavad, et neid võetaks inimlikult ja väärikalt. Sageli arvatakse, et kroonviirus on tehislik. Kui mulle keegi ütleb, et nägi metsas dinosauruse jalajälgi või teda ennast, siis viin ta entsüklopeedia juurde ja ütlen, et see raamat on minu sõber ning kinnitab, et dingosid ei eksisteeri juba 50 miljonit aastat. Kuid luulust ei saa kedagi välja tuua temaga vaidlemise põhjenduste kuhjamise teel.
Praegu on hoopiski tähtis, et kui ilm läheb ilusaks, st kirkaks ja kuivaks, tolm hakkab lendama ja puud ning taimed õitsema, siis ärritab see ülemisi hingamisteid ja seal kujuneb viirusetagi kerge põletik. Kui leitakse, kellelt nakkus saada, on nakatumine kerge. Kui tuleb aga vihmane ilm või lumi, väheneb haiglaravivajadus.
Kas immuunsust koroonaviiruse vastu võib aidata tugevdada positiivne ellusuhtumine?
Enamik reumatoidartriidis patsiente on ääretult kannatlikud, visad, leplikud, virisevad palju vähem kui kergemaid või ravitavaid tõbesid põdejad. Psüühiline vastupidavus ja immuunsus ei ole omavahel põhjuslikus sõltuvuses.
Ma vahetaksin positiivse ellusuhtumise tegelikult lootuse vastu. Mida see tähendab? Ma loodan, et viiruse sammumist ühelt nakatunult teisele, nii et ta end igas uues inimkehas taastoodab, saadab mõningane vigade hulk. Kuid lõpuks sugeneb neid vigu RNH topeldamise läbi nii palju, et mõni viga võib tabada ka viiruse geeni asupaika kromosoomis, mille kaudu ta organismiga ühenduse saab. Pärast seda ta enam hävitustööd ei tee.
Selle juures on tähtis põlvkondade vaheldumine. Ei tohi olla nii, et istub mingis keskmes üks viirusekandja ja muudkui nakatab, keda saab. On vaja, et iga järgmine saaks viiruse alati uuelt nakatajalt. Sedaviisi muteerub see suurema tõenäosusega ja kaotab oma virulentsuse.
Säärane kogemus on inimkonnal HIV ja AIDSiga. 1980. aastatel suri AIDSi pool miljonit inimest. Kui praegu lugeda toonaseid haigusekirjeldusi, ei erine need kroonviirusnakkuse tekitatust. AIDS oli surmatõbi, kuni levitamise peatee oli see, et kusagil istus homomehest meelemürgidiiler ja võttis seksteenuse näol andamit.
Kui see mehhanism, et üks nakatab paljusid, ära tabati ja katkestati ning sagedaseks ülekandeteeks sai ühise nõelaga veeni süstimine, hakkas HIV kiiremini kanduma üha uuelt narkomaanilt veel uuemale ja selle käigus muteeruma ning omandas ka ravile alluvaid omadusi. Doktor Nelli Kalikova ei kirjuta enam, et HIV ja AIDS tähendab isiku meeleheitlikku võitlust surmaga.
Koroonapandeemia ajal on pidevalt meelde tuletatud käitumisreegleid: püsi kodus, väldi kontakte, pese käsi, kanna maski jne. Mida tasuks koroonaviiruse tekkimise ja käitumise kohta kindlasti teada?
Märg mask on kasulikum kui kuiv. Niiske õhk parem kui kuiv ja korralikult konditsioneeritud õhk. Pestud käed paremad kui pesemata käed. Kuid pärast taudi vaibumist on aeg taas mõtlema hakata, kuidas panna lapsed pesemata porgandeid ja maha kukkunud õunu sööma. Siis on käte pesemine vajalik selleks, et mitte saada parasiite koerte ja kasside väljaheidetest. Erksa immuunsüsteemi loomiseks aga on kahjuks vaja, et lapsed panevad käperdatud mänguasju suhu ja kallistavad koeri.
Mida arvate sellest, et Jõgevamaal on koroonaviirusesse haigestunuid võrreldes mitme teise Eesti piirkonnaga märkimisväärselt vähem?
Inimeste mobiilsus on väike. Ka need, kes Soomes on, teevad seal tööd, mitte ei konda mööda lennujaamu ja kaubanduskeskusi. Aga hooldekodudest ei ole võimalik taudi eemal hoida. On juba kord selline keskkond, mis 2 + 2 skeemi ei võimalda.
JAAN LUKAS
