Isamaaliidu arvates on kõigi huvides Rahvaliidu võimult lahkumine. Tuleb ausalt tunnistada, et Isamaaliidu huvides oleks see kohe kindlasti. Üks normaalne opositsioonierakond ei saagi ju muud teha, kui end puhevile ajades kõrvalt kraaksuda, et mina olen parem, ilusam ja tugevam ning siis maa peale tagasi jõudes vaikselt omaette pomiseda, et kahjuks ka jõuetu. Ja jõuetus ei ole jõud, mille najal selg sirgu lüüa. Tõesti on heameel, et kunagine valitsuserakond on täna jõuetu jõud. See tähendab reaalselt seda, et Eesti maaelu tüürib ülesmäge, Eesti Elektrijaamad kuuluvad riigile ja ainuüksi see tagab meile ühe odavaima elektrihinna Euroopas jne, jne.
Olles ise väga tugevalt seotud maa ja maainimestega, olen veendunud, et mõistetakse, milline erakond on näoga inimese ja maa poole ning see, et meie maaelul läheb paremini, on lausa silmaga näha. Mõõnaperiood on läbi ja nii kohalikud omavalitsused kui ka maaettevõtjad tunnevad väga reaalselt tulude kasvu ja see tagab elukvaliteedi paranemise maal. Loomulikult on protsess pikk ja kõik võtab aega, kuid Euroopa Liidu ja meie riigi õigete otsuste toel on võimalik seda oluliselt kiirendada. Põllumeestele on suurim tugi, kui riik aitab maksimaalselt kaasa sektori konkurentsivõime tõstmisele. Kui tahame Euroopa kontekstis olla tegijad – siis peamegi tegema asju suurelt ja mahtudes, mis vähegi võimalik. Liitumisläbirääkimistel anti põllumajanduse poolel käest mitmed võimalused, mis puudutasid näiteks tootmiskvoote ja seeläbi arenguvõimalusi. Riigi suur otsus on toetuste maksmine maksimaalsel tasemel, mis on siseriikliku otsustamise küsimus. Täna oleme teel sinna, et esmakordselt järgmisel aastal on need võimalused tagatud ja riik teinud jõulise otsuse põllumajandussektori toetamiseks.
Rahvaliitlased on vanad kolhoosnikud
Võiks ka juba midagi uut välja mõelda. Rahvaliit on Eesti suurim erakond ja meil on tõesti väga paljude elualade esindajaid, paljud on maalt ja varasemalt töötanud ka kolhoosis, sovhoosis ja mitmel pool mujalgi. See, et üle poole sajandi tagasi kehtestati kolhoosikord ja sisuliselt kõik maainimesed seal tööl olid, ei ole küll Rahvaliidu teene. Rahvaliidu teene on tõesti aga see, et oma tegemistega on erakond suutnud saavutada maainimese lugupidamise.
Ja veel tuleb tõdeda, et suuresti kolhoosidest välja kasvanud või endiste tippspetsialistide poolt asutatud ettevõtted on maal need, kes suudavad arendada kohalikku elu ja pakkuda inimestele reaalset tööd ja leiba. Loomulikult on vaja ka väiketalusid ja pereettevõtteid. Eestlasele on minu arvates sisse kodeeritud, et ta tahab olla peremees omal maal ja ise otsustada oma tegemiste üle. Kahjuks ei saa kõikidest ettevõtjaid ja seetõttu vajatakse ka tööandjaid ning neid on vaja igasse piirkonda. Põllumajandus on majandusharu, kus on palju probleeme ja seda nii Saksa- kui Saaremaal, kuigi mured ning võimalused erinevad oluliselt. Aga vaatamata spetsiifilistele probleemidele võiks üks põhjamaa piiril asuv riik siiski suuta toota niipalju põllumajandussaadusi, et vähemalt oma toidulaud saaks kaetud ja selle saavutamiseks on vaja maale suuri ettevõtteid, mis suudavad investeerida nii inimestesse kui seadmetesse.
Kus on vili, suhkur ja õli
Või peaks hoopis küsima, kus on rublad ja kari? Miks peab poliitika olema nii räpane, et üksteist süüdistatakse asjades, milles ei ole ühtpidi veel selgust ja millest süüdistaja pahatihti ise midagi aru ei saa. Minister saab tõepoolest kanda poliitilist vastutust, kuid see ei ole meie ajaloos väga õnnestunud. Põllumajandusminister Tammsaar tõepoolest võttis vastutuse, kuid neid näiteid pole palju. Suure tõenäosusega algas lugu tegelikult ammu enne teda, nagu ka eelmise aasta suhkrutrahvi protsessi ajalugu on tunduvalt pikem. Suhkrutrahv oleks jäänud tulemata või olnuks oluliselt väiksem, kui toonane valitsus astunuks õigeaegselt vajalikud sammud suhkru sisseveo takistamiseks. Põhiliselt oli just vastu toonase valitsuse juhtpartei ja tänane isamaalaste suurim sõber. Selle fakti on õnneks tuvastanud ka riigikontroll ja on ausalt öelda väga suur jultumus sel teemal avalikult sõnu väänata.
Veel ka õlist. Ajada Weroli tehases toimuvat ühe erakonna kaela on küll küüniline käik. Jah, tänane põllumajandusminister lahendab ühe pikalt vindunud probleemi ja protsess ei ole valutu, kuid kindlasti leitakse lahendus, kus riik ei kannata kahju. Weroli nõukogus on istunud nii juhtide kui liikmetena paljude erakondade usaldusisikud ja seetõttu on siin tõsine peeglisse vaatamise koht paljudele. Täna tehase ümber toimuv näitab, et tegemist on vägagi atraktiivse ettevõttega, mida ihaldavad mitmed tuntud äriinimesed ja loodetavasti võidab parim. Seda nii tehase kui tänase omaniku jaoks.
On kurb, et jätkuvalt üritatakse Eesti rannikut tabanud õlireostust enda poliitiliseks upitamiseks ära kasutada. Kuigi ka vormiliselt asub vastutus merereostusega tegelemisel ühe teise erakonna ministri valitsemisalas, pole siin teemat üksteise poriga loopimiseks. Probleem on, et meie riigi valmidus taoliste õnnetuste tõrjumiseks on nukker ja seda ei lahendata aasta-kahega. Valdkond on olnud pikalt alarahastatud ja päris kindlasti sel ja järgmisel aastal panustatakse sisejulgeolekusse oluliselt rohkem kui varem.
Tahaks loota, et erakonnad siiski suudavad seada eesmärke, mille poole püüelda ja nende seadmisel on esikohal Eestimaa ja selle elanike heaolu. Poliitikute nahk on paks, kuid mõttetute ja sisutute laimulugudega suudetakse vaid inimesi viia veelgi kaugemale poliitikast ja siis jääbki imestada, miks küll rahvas kaugeneb võimust.
Kajar Lember
Tabivere vallavolikogu esimees
Rahvaliit
