Kui Mustvee Halastuse ja Püha Kolmainsuse Ainuusu kogudus pärast pikki võitlusi kaheksa aastat tagasi oma kiriku tagasi sai, oli see väljast küll kiriku nägu, ent hoone sees valitses tühjus. Nüüd kaunistab kirikut vana eeskuju järgi rajatud uus ikonostaas. Selle ja palju muu tegemiseks on kogudus erinevatest fondidest usinalt projektiraha taotlenud. Samal viisil on vastav MTÜ arendanud Mustvee Vanausuliste Muuseumi.
Mustvee Halastuse ja Püha Kolmainsuse Ainuusu Koguduse 1877. aastal ehitatud pühakoda on teatavasti üsna omapärase saatusega. Kogudus tegutses seal 1957. aastani, pärast seda sai hoonest jahu- ja mööbliladu. 1980. aastal sai see tagasi pühakoja funktsioonid, ent oli antud mitte õigeusu-, vaid baptistikoguduse (Mustvee Betaania koguduse) käsutusse.
Kui ainuusu kogudus kirikuhoone 2003. aastal tagasi sai, tuli see kõigepealt seest ja väljast remontida. Selleks saadi toetust Kohaliku Omaalgatuse Programmist. Lisaks nimetatud programmile on kiriku kordategemiseks ja sisustamiseks taotletud raha piirkondade konkurentsivõime tugevdamise väikeprojektide programmist, Peipsiveere ja Leader-programmist, siseministeeriumilt ja Eesti Kultuurkapitalilt.
„Mina sain esimese projektiga raha taotlemise kogemuse siis, kui viis-kuus aastat tagasi tekkis idee kirik väljastpoolt valgustada,“ ütles Mustvee Halastuse ja Püha Kolmainsuse Ainuusu koguduse juhatuse esimees Sergei Borodin.
Esimese projekti edu innustas teda järgmisi kirjutama. Üks suuremaid ettevõtmisi, mida projektide abil rahastatud, on kiriku ikonostaasi taastamine, mille puhul on olnud aluseks vanad fotod.
„Kui meie kirik suleti, viidi selle vara Mustvees tegutsevasse Nikolai õigeusukirikusse,“ ütles Sergei Borodin. „Tagasi saime sealt paraku ainult lühtri, ikoonid ja paljud muud asjad pidime uued muretsema.“
Pildistamisest kulunud
Suurem osa ikoone on tellitud Mustveest pärit tallinlannalt Svetlana Suvorovalt, hõbekattega ikoonid on samuti Tallinnas elava ikoonimaalija Juri Horuzhenko töö. Kiriku interjööri on täiendatud veel altariristi ja tsaariväravate, küünlaaluste, kirikupinkide ja vaipkatetega, kiriku ümbrust on kaunistatud uute teeradade, lillealuste ja metallist piirdeaiaga. Piirdeaia kinkis kirikule Sergei Borodini Peterburis elav poeg, kes toetas suurel määral ka kirikule tornikella muretsemist.
Möödunud aastal aitas Leader-programmist saadud projektitoetus väärikalt tähistada Mustvee Halastuse ja Püha Kolmainsuse Ainuusu Koguduse 160. aastapäeva ja taasregistreerimise kümnendat aastapäeva. Aastapäevapidustuste ajal andis kirikus kontserdi Tallinnas tegutsev ansambel Orthodox Singers. Tallinnas elavaid peipsimaalasi ühendava kultuuriseltsi Pritšudje esimees Zinaida Palk pidas loengu kiriku ja koguduse ajaloost ning tõi kaasa ka samateemalise näituse.
Mustvee Halastuse ja Püha Kolmainsuse Ainuusu kogudus on iseseisev õigeusukogudus, mis ei kuulu Konstantinoopoli ega ka Moskva patriarhaadi kanoonilisse alluvusse. Kunagi oli Eestis kuus ainuusuliste kogudust, nüüd ainult üks. Turiste käib ainuusuliste kirikut uudistamas nii palju, et ikoonid hakkavad, nagu Sergei Borodin naljatamisi märkis, suurest pildistamisest ära kuluma. Ehkki huvireisijad ja koguduseliikmed jätavad küünalde eest või lihtsalt niisama korjanduskasti annetusi, poleks üksnes sellest rahast kirikut kuidagi sisustada õnnestunud.
„Tühjast hoonest tõelist kirikut teha oli võimalik üksnes projektiraha abil,“ kinnitas Sergei Borodin.
Kui ainuusu kogudus on juba kogenud projektiraha taotleja, siis Mustvee linna vanausuliste kogudus on saamas alles esimest samalaadset kogemust: nad taotlevad EASi kaudu Peipsiveere programmi raha kiriku põranda väljavahetamiseks ning praeguse seisuga on neil lootust vajalik summa ka saada.
„Põrand on nii halvas seisus, et kui seda lähema poole aasta jooksul remontima ei hakata, vajub see lihtsalt sisse,“ ütles vanausuliste koguduse juhatuse liige Rita Sorgina.
Kogu rahva muuseum
Vanausuliste eluolu ja kombeid saab tundma õppida Mustvee Vanausuliste Muuseumis. Selle kogudele pani Mustvee Vene Gümnaasiumi geograafiaõpetaja Larissa Korobova koos oma õpilastega aluse juba kolmkümmend aastat tagasi.
“Vanausuliste muuseum on nagu Mustvee rahva muuseum: väga paljud linlased on koolipõlves või ka hiljem, täiskasvanuna selle kogude täienemisele kaasa aidanud,” ütles Larissa Korobova. „Seepärast on muuseumi ja selle eksponaatide korrasolek samavõrra tähtis nii linna külastavate turistide kui ka oma inimeste seisukohalt.“
Kui varem kuulus muuseum vene gümnaasiumi struktuuri, siis nüüd haldab seda 2008. aasta jaanuaris moodustatud mittetulundusühing Mustvee Vanausuliste Muuseum. Samast ajast on muuseumi arendamiseks ka projektidega raha taotletud. Alustuseks küsiti Peipsiveere programmist raha muuseumi ruumide remondiks ja vitriinide soetamiseks. Oma õla pani nimetatud projektidele alla ka linnavalitsus. Kahe projekti kogusumma ulatus 430 000 kroonini. Remont sai tehtud küll juba 2009. aastal, ent remondijärgne avamispidu on tänini pidamata, sest vahepeal ajutisse hoiukohta viidud mööblit tagasi tooma hakates selgus, et üks ja teine ese tahab enne kohale asetamist parandamist. Kordategemist vajasid ka muuseumis leiduvad vanausuliste rõivad ja kodutekstiilid. Selleks käivitati hasartmängumaksu nõukogu toetusel uus projekt. Aeganõudva parandamistöö tegi ära Kallastel elav Vera Paramonova. Hasartmängumaksu nõukogu, Kohaliku Omaalgatuse programmi ja Eesti Kultuurkapitali toetusel on tehtud muudki: muretsetud tikanditega kaunistatud tekstiilide eksponeerimiseks klaasidega raame (nüüd, mil esemeid imetletakse klaasi tagant, pole neid enam vaja regulaarselt pesta) ja raame muuseumi kogus olevate maalide tarvis, ostetud teler, millest vanausuliste eluolu ja kombeid tutvustavat videofilmi (selle tegid Jelena ja Gennadi Meleško) näidata, korraldatud ikoonimaalimise kursus, mida juhendas selle ala spetsialist Tiina Veisserik ning millel osalesid Mustveest, Kallastelt ja teistest Peipsi-äärsetest paikadest pärit noored ja täiskasvanud asjahuvilised, käidud kogumas eluloolist materjali kunstnike kohta, kelle töid muuseumi kogudes leidub jne.
„Muuseumi taasavamise peo teeme sügisel ja tähistame siis üksiti kolmekümne aasta möödumist siinsetele kogudele aluse panekust,“ ütles Larissa Korobova. „Projektiplaane jätkub meil aga ka tuleviku tarvis.“
i
RIINA MÄGI
