Päästeameti projekt „Kodud tuleohutuks“ on aidanud kolme aasta jooksul tuleohutuks saada 663 kodul. Ja see on ütlemata oluline, et tänuväärne töö saaks jätkuda. Sest tuleõnnetused on viimasel ajal ka Jõgevamaal jätnud suurpere koduta ning tekitanud kuhjaga muret.
Seda olulisem on, et nii päästeamet kui ka kohalik omavalitsus teaks just neid n-ö punaseid kodusid, kellel abi kõige enam vaja on. Aga siin on taaskord oluline, et igast abivajajast ennekõike teada antakse.
Teravik on enim suunatud lasterikastele peredele, eakatele ja puuetega inimestele. Ja kuna päästeamet on viimasel ajal aina enam hakanud tegema kodukülastusi ning nõustamisi, tõuseb ka teadlikkus targemast kütmisest, turvalisusest ja sellest, et korstnapühkija koju kutsumine on vajalik. Nii on vähenenud ka küttepuude ladumine küttekeha lähedusse või riiete kuivatamine pliidile-ahjule liiga lähedal.
Kui mõelda, et 2019. aastal oli 660 kodutulekahju, milles hukkus 41 ja vigastada sai 95 inimest, on selge, et projekti ja teavitustööd ei saa nüüd enam katkestada. Sest tulesurmade statistika kohaselt oli kõige sagedasem tules hukkunu üksi elav vanemaealine ja see trend on paraku jätkuv. Ka valdade sotsiaaltöötajad tõdevad, et suures plaanis on abivajajad kaardistatud, ent murekohti on endiselt. Ning tihti on küttekollete remont ja elektrisüsteemide uuendamine nõnda kulukas, et mitte kõigil peredel või eakatel pole selleks vajalikke vahendeid. Aga rõõmu peab tundma igast pisikesest sammust, mis aitaks turvalisema keskkonnani.
