Selle nädala kevadöised külmad jõudsid Kudina paisjärve jälle peaaegu üleni kinni kaanetada, nireke lahtist vett jäi vaid maantee äärde teetruubi juurde. Laululuiged eelistasid ööbimiseks kaugemat ja varjulisemat paika, hommikuks olid nad aga õrna jääkorda tardunud ning jalgupidi jäässe kinni külmunud. Kaldal olnud inimeste askeldamise peale püüdsid linnud jääst küll välja rabelda, kuid ei suutnud. Jõgevalt sõitsid kohale spetsiaalse varustusega pinnaltpäästjad ja murdsid lindude ümbert jää lahti.
“Linnud olid kahe-kolme sentimeetri paksuse jääkihi sees. Kui nad vabaks saime, siis kakerdasid nad meist õige kaugele, kuid lendu ei tõusnud,” rääkis Jaano Sulp. Koos temaga olid linde abistamas ka Endel Aare ja Erki Juht, päästeoperatsiooniks kulus ligemale tund aega. Jaano Sulp on luiki näinud varemgi: üks luigepaar pesitseb ja kasvatab poegi tema maakodu juures Pikkjärvel juba mitu aastat, teine aga Veskijärvel. Ei tea, ehk tahtsid luiged ka Kudinale jääda, kuid olid sunnitud mujale, vabamasse vette lendama. Igatahes jäävangist vabanemisest paar tundi hiljem polnud neid Kudinal enam näha.
“Sageli peetakse külmunud veekogul jääl istuvaid linde kinnikülmunuteks, kuid nii see enamasti ei ole. Luikede paks sulepolster ei lase neil külmuda. Ka jalgade verevarustus on neil teistsugune kui inimesel ja terve luik ei külmu kohe kindlasti mitte,” teadis Nigula metsloomade taastuskeskuse juhataja Kaja Kübar. “Oleme vastu võtnud palju murelikke telefonikõnesid, kus inimesed teatavad õrna jääkorda tardunud luikedest ja arvavad, et nad on külmunud. Oleme jalutanud kuuvalgel mööda öist jäätunud merd, kus kahe kilomeetri kaugusel pidi olema 15 kinnikülmunud luike. Kohale jõudes märkasime jääs 15 sulanud ovaalset lohukest ? ju luiged olid puhanud ning oma teed läinud, nende kehasoojus sulatas aga läbi sulepolstri jäässe madalad lohud. Kui tundub, et luik on liiga nõrk, tuleks kontrollida, kas ta inimese lähenedes õhku tõusebs. Kui ta seda ei tee, on põhjust paluda päästeameti abi, neil on selleks spetsiaalne varustus,” selgitas loomade turvakodu perenaine.
ARDI KIVIMETS
