Kokku maksti Jõgevamaale toetusi 177 399 725,89 krooni ulatuses. Veel maksti Jõgeva maakonnas koolipiima toetust kahekümnele haridusasutusele, mille suurus oli võrreldes 2006. aastaga 100 000 krooni võrra kahanenud. Sellele vaatamata maksti 2007. aastal ligikaudu 27 miljonit krooni rohkem kui tunamullu.
Toetused pole äraelamiseks
PRIA toetuste esisajas olid esindatud ka Jõgevamaa ettevõtjad, kelledest suurima summa, ligi 11,3 miljonit krooni, sai Aktsiaselts Perevara, platseerudes üldtabelis kümnendale kohale. Temale järgnes OÜ Sadala Agro 10,5 miljoni kroonise toetussummaga. Kokku moodustasid Jõgevamaa ettevõtetele eraldatud toetused ligikaudu 10 protsenti esimesele sajale makstud summast.
Üheteistkümnest Jõgevamaal toetuse saanutest moodustavad enamiku piimakarjakasvatajad, kuigi vabariiklikul tasemel platseerus 67. kohale Palamusel tegutsev OÜ Puidukaubandus, kes on üksiti ka sealkandis suurim tööandja.
Toetuste üldtabelis 62. koha saanud Õnne Piimakarjatalu juhatuse liige Mati Kivi sõnas, et võrreldes 2006. aastaga said nad möödunud aastal pisut rohkem toetusraha, sest alates 2007. aastast maksti piimakvooditoetust loomade arvust sõltumata.
Veel lisas Kivi, et toetusrahad kuluvad kõik investeeringuteks, kuna praegune tehnika on juba küllaltki amortiseerunud.
“Paljud arvavad, et põllumeestele jagatakse toetusi liiga kergekäeliselt, kuid ma kinnitan, et toetusraha pole mõeldud äraelamiseks, vaid ettevõtte arendamiseks,” selgitas Mati Kivi. Tema hinnangul võiks Eestis jagada toetusi võrdsetel alustel vanade Euroopa Liidu riikidega, kus põllumajandustoetused on meil jagatavatest oluliselt suuremad. PRIA toetusi makstakse taotluse alusel.
Kohustused tuleb täita
Aasta-aastalt on toetatavate tegevuste arv erinev. Igal meetmel on oma tingimused ja kindlad kohustused, mida taotlejal tuleb täita. Mõne pindalatoetuse puhul, mis on tehtud kindla maamassiivi kohta, tuleb jätkuvatel aastatel kinnitada tegevuste jätkumist sellel maa-alal.
Lisaks pindalatoetustele ja investeeringutoetustele on meetmeid veel paljude tegevuste toetamiseks põllumajanduses, kalanduses, maaelus üldse.
Näiteks külade arendamise toetuse taotlejad on sageli MTÜ-d ja muud taolised ühendused maal ning kui taotlusi laekub rohkem, kui PRIAL selleks raha on anda, siis pannakse projektid paremusjärjestusse mitte PRIA keskuses, vaid taotleja maakonnas.
EILI KOITLA
