President Kersti Kaljulaid puutus eile Jõgevamaal kokku kriisiolukordadega, jälgides parameedikute kutsemeisterlikkuse võistlustel raskete ülesannete lahendamist.
MIHKEL UIBOLEHT
Kaljulaid vaatas koos politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektori Elmar Vaheri ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) meditsiinijuhi, koroonakriisi käigus kuulsust kogunud Arkadi Popoviga, kuidas Tallinna vangla relvastatud üksus jagas 20 plahvatuse käigus kannatada saanut abivajamiskiiruse alusel kategooriatesse ehk teostas triaaži. Õnneks oli kaitseliidu Kirna õppekeskuses neljaliikmelisele meeskonnale antud ülesanne vaid treening, mitte reaalne kriis.
Rahulik töö tähtsam kui kangelased
Samuti astus vabariigi president koos Lõuna prefektuuri kiirreageerijatega täiendava ballistilise kaitsega sõidukisse, mida võib rahvapäraselt kutsuda lihtsalt soomustatud maasturiks. Ühiselt sõideti väljakutsele, mis võistluse stsenaariumi kohaselt kätkes endas ettevõtte suvepäevadel lahvatanud verist konflikti, kus olid mängus nii külm- kui ka tulirelvad.
„Õppuse eesmärk on treenida PPA ametnikke, et ka nemad oleksid valmis andma esmaabi, sest tihtipeale nad on sündmusel esimesed ja tihtipeale ei ole sündmuse ala ka turvaline selleks, et tsiviilisikud saaksid sinna siseneda,“ selgitas Kersti Kaljulaid.
„See, mida ma nägin, on tegelikult lootustandev, professionaalne ja kiire. Meeskonnad on koostatud nii, et siin on kaks meedikut ja kaks inimest, kes sellega on vähem kokku puutunud ja harjutust jälgides on võimalik ka tuvastada kes on kes.”
Kaljulaidi sõnul on oluline mõista, et oht võib varitseda meid ootamatult ning korrakaitsjatel tuleb end praktikas proovile panna. „Kui ei ole harjutanud, siis isegi, kui sa oled teoreetilised oskused omandanud, seda kindlustunnet, et sa saad hakkama nendes olukordades, ei ole tegelikult. Nii et sellised harjutused tagavadki selle, et kriisihetkedel tehakse rahulikult oma tööd. Kangelasi on vaja, aga rahulikult oma tööd tegevatest inimestest on kriisis rohkem abi, neist on kindlasti kasu,“ lausus riigipea.
President selgitas, et PPA ametnikud puutuvad igapäevaselt kokku traumadega, näiteks koduvägivalla väljakutsetel, kus võib esineda ka noahaavu. „Me teame, mis juhtus Lihulas. PPA on see, kes on esimesena kohal ja saab aidata siis, kui kiirabil ei ole turvaline sellesse alasse siseneda,” ütles ta.
Kaitsjad on professionaalsed
Kaljulaidi hinnangul saadi õppustega väga hästi hakkama. „Aastate jooksul on päris palju nähtud erinevate jõustruktuuride taktikaharjutusi. Ma tahaks öelda Eesti inimesele, et meie kaitsjad on igal juhul professionaalsed. Mis on väga tähtis – nad aitavad ka iseend ja üksteist. Minnes ülesannet täitma nad teavad, et saavad ka parima võimaliku esmaabi, kui selle ülesande täitmise käigus peaks midagi juhtuma,“ lausus president.
Teist korda aset leidnud PPA taktikalise parameedikute kutsemeisterlikkuse võistlustel osalesid PPA enda, PERH-i, kaitseliidu ja päästeameti spetsialistid, samuti Läti piirivalve kiirreageerimisüksus Sigma. Kokku oli võistlustules 11 meeskonda, igas neli liiget. Kui parameediku all mõistetakse esmaabi oskustega jõustruktuuri ametnikku, siis taktikaline meditsiin tähendab eelkõige tegutsemist hädaolukorras, et tagada näiteks kaitseväelaste ja eriüksuslaste tervis.
„Võistlusel oli 11 harjutust, mis tuli läbida 7–8 tunni jooksul,“ ütles PPA esmareageerimise ja eriettevalmistuse grupi juhtivkorrakaitseametnik Rauno Roosimägi. „Kõik harjutused on rohkem või vähem seotud eluliste sündmustega, kuhu me reageerime: alates lähisuhtevägivallast, kus asi eskaleerub noa või kirvega sündmuseks; äkkrünnak, kus on 20–30 erinevat kannatanut, kus peame teostama esmase triaaži; üldised oskused nagu laskmine; lihtsalt nuputusharjutus, mis annab mõttetööd lisaks.“
Iga ülesande juures oli vastutav isik, kes märkis vastavalt väljatöötatud kavale meeskondadele punkte. Lõpliku paremusjärjestuse koostasid peakohtunikud, kelle seas oli ka Arkadi Popov. Parim selgus eile õhtupoolikul.
Roosimägi sõnul osales ettevõtmisel koos korraldajatega ligi 130 inimest. „Suur tänu noorkotkastele, kes oma laagri raames said abiks tulla, samuti kaitseliidule, abipolitseinikele ja teistele koostööpartneritele,“ lausus ta.
Kaljulaidi neljas visiit Jõgevamaale
Presidendi kantselei kodulehe andmetel oli eilne Kersti Kaljulaidi jaoks neljas külaskäik Jõgevamaale. 17. novembril 2016 toimus Kaljulaidi ringsõit maakonnas, mille raames kohtus ta Jõgeval koolinoorte ja vallajuhtidega ning Põltsamaal noorte- ja elukestva õppe keskusega ja ettevõtjatega. 9. juunil 2017 osales Kaljulaid Põltsamaa Tuletõrje Seltsi 150. aastapäeva tähistamisel. 2.–3. maini 2018 kohtus riigipea Mustvee, Põltsamaa ja Jõgeva vallavolikogu liikmetega ning külastas Eesti Taimekasvatuse Instituuti ja kohalikke ettevõtjaid.
- aasta külaskäigul rõhutas president kohalike kogukondade, eurotoetuste ja sotsiaalvaldkonna olulisust.
Eile tõi riigipea Vooremaa küsimusele vastastes muuhulgas välja omavalitsuste väikse tulubaasi ning projektide ja erinevate tegevuste jätkusuutlikkuse, mille kesist seisu iseloomustab näiteks sotsiaalhoolekandetöötajate madal palk.
