Jõgeva esimesel maavanemal Priit Saksingul on olnud mitmeid jutuajamisi Eesti valitsuse välisministrina töötanud Lennart Meriga. ?Mul on hästi meeles mitmed huvitavad vestlused, kus kõnelesime Eesti taasiseseisvumisest, viisadega seotud probleemidest, välissuhetest maakondade tasemel. Jõgeva oli esimene Eesti maakond, kus alustati koostööd piirkondadega teistest riikidest. Meie maakonnas pakkusid Lennart Merile ennekõike huvi Palamuse kui Oskar Lutsuga seotud piirkond, ajalooliselt ja kultuurilooliselt kuulus Põltsamaa. Samuti soovis ta teada, kuidas läheb Jõgevamaa põllumehel. Kui Lennart Meri oli Eesti president, siis külastas ta koos Soome riigipea Martti Ahtisaariga Adaveret, kuhu mõlemad presidendid tammed istutasid.?
?1996. aastal külastas president Lennart Meri Jõgevamaad. Mäletan, et selle visiidi ajal polnud Meri tervis kuigi hea ja kardeti, et ehk jääb ta Jõgevamaal veelgi haigemaks. Ettevalmistused presidendi vastuvõtuks olid aga tehtud, teda oodati vaimustusega mitmel pool. Nii otsustas Lennart Meri siiski Jõgevamaale sõita,? meenutas Margus Oro, kes töötas tollal Jõgeva maavalitsuse haridusosakonna juhatajana. “Palamusel kingiti Lennart Merile esimene eestikeelne gloobus, mis andis talle inspiratsiooni kõneks. Rangeid turvareegleid eirates jalutas ta Palamuse alevikus, kõnetas mitmeid inimesi. Kohtumisel Jõgevamaa vallavanemate ja linnapeadega julgustas ta omavalitsusjuhte kaitsma oma piirkonna huve, ?käsi rusikas?. Jõgeva Sordiaretuse Instituudis kohtus president asutuse direktori Hans Küütsi, sordiaretajate ja mitmete põllumeestega Jõgevamaa teistest paikadest. Mäletan, et kohtumisel viibis ka Palamuse valla taluperenaine Merike Kull, kes mõned aastad hiljem sai aasta ema tiitli.?
?1996. aasta külaskäigu ajal viibis Lennart Meri ka Põltsamaal. Meelde on jäänud tema südamlik kohtumine meie emadeklubi liikmetega,? rääkis tollane Põltsamaa abilinnapea, tänane Riigikogu liige Margi Ein.
Margus Oro, kes aastail 1999 kuni 2004 oli Jõgeva maavanem, märkis, et Lennart Meril oli traditsiooniks kaks korda aastas maavanemad lõunale kutsuda. ?Tutvustasin end Lennart Merile kui Jõgevamaa uut maavanemat. Lennart Meri joonistas siis oma ülikonnale sõrmega j-tähe ja ütles, et nüüd on Jõgevamaa ära märgitud. Kui Meriga kohtumine ees oli, mõtlesin alati, kas suudan talle olla vääriline vestluspartner ja kõikidele tema mõttekäikudele reageerida. On meeles ka presidendi poolt sageli toonitatud tõde, et riik töötab 24 tundi päevas.?
Oro meenutas ka, kuidas Lennart Meri Palamusel Jõgevamaa represseeritutele ?Murtud rukkilille? märke jagas. ?Vabariigi presidendil oli kõne tekst ette valmistatud. Ta kuulis aga Peeter Volkonski sõnadele kirjutatud laulu, mille esitas Palamuse tütarlaps. Saanud laulust inspiratsiooni, jättis ta oma ettevalmistatud kõne kõrvale ja rääkis hoopis muust. Tema saatjaskonnas tekitas see üllatust ja segadust.
Nimetaksin Lennart Meri akadeemiliseks presidendiks. Maavanemad kohtusid Meriga tema Viimsi kodus ka siis, kui ta enam polnud Eesti riigipea. Mäletan, et Meril oli kodus kümneid erinevates keeltes ajalehti.?
Vandeadvokaat Uno Paimets rääkis emakeelest, oma emast ja ka lahkunud presidendist. ?Lennart Meri suri emakeele päeval, mil 205 aastat tagasi sündis Riias Kristjan-Jaak Peterson. Emakeel on hindamatu vara ka juristidele, seaduse loojatele ja kaitsjatele. Lennart Meri teosed oleks mõttekas läbi lugeda igal advokaadil, ka minu kodusel riiulil on need aukohal.
Ühiskonnategelasel ja publitsistil Ants Pajul tekitas Lennart Meri igavikku minek muu hulgas ka järgmisi mõtteid. ?On kahju, et teisipäeva hommikul Lennart Merist rääkides ei jäetud ütlemata ka seda, milline peaks olema järgmine president. Mul on meeles see hetk, kui Lennart Meri riputas presidendi auraha kaela Arnold Rüütlile. See etapp, mida on vedanud tänane president, on olnud intensiivne riigi sisemine ülesehitus ja mitmete poolt eri suunas katki rebitud teki kokkulappimine.?
JAAN LUKAS
