Integratsioonilaager toimub Maarjas juba teist suve. Laagri eesmärgiks on parandada läbi tegevuse, suhtlemise ja mängu vene laste eesti keele oskust ja anda neile suhtlemiskogemust.
Kui eelmise suve projekti nimi oli ?Kalevipoja radadel?, siis tänavusel ?Suvi Maarja Magdaleenas?. Maarja kooli poolne projektijuht, huvijuht Merle Haossar ütles, et muuhulgas püütakse edasi anda ühe küla ja piirkonna kultuurilist tausta.
Noorimad laagrilised lõpetasid viienda klassi
Kahe nädala jooksul on noored käinud Elistvere loomapargis, Saare Kalevipoja muuseumis ja Kääpa jõe ääres, Saaremõisa ürdiaias, Palamuse kool-muuseumis, Tartus kunsti- ja postimuuseumis, samuti Endla rabas ja Emumäel. Kui vähegi ilma on, nauditakse veemõnusid ning valitakse selleks erinevaid järvi. Samuti on noored käinud jalgsimatkal J.V Veski taluõues. Kohalikus kirikus kuulati kontserti ja võeti osa jumalateenistusest.
Vanimad laagrilised on lõpuklassi õpilased ja noorimad lõpetasid alles viienda klassi. Lapsed on jagatud kolme rühma, kahe vene lapse kohta on üks eestlasest tugiõpilane.
Põhiliselt tegutsetakse rühmades, reedel oli parajasti käsil plakatite kujundamine, rühmati osaleti spordi, eesti keele, kunsti- ja lauluklubi tegevuses. Kõik käib mõistagi eesti keeles.
Lisaks Merle Haossarele tegelevad noortega kehalise kasvatuse õpetaja Rutt Tanilo, eesti keele õpetaja Kersti Kont ning Tabiverest ?laenatud? muusikakasvataja Liia Koorts. Abiks on ka kooli direktor Liidia Lobareva.
Maarja sobib integratsioonilaagriks
?Maarja on laagri läbiviimiseks ideaalne koht- vaikne ja rahulik. Et siin lapsed vene keelt ei oska, peavad meie lapsed rohkem eesti keeles rääkima. Kui laager toimus Räpinas, kippus nii olema, et vabal ajal suheldi ikkagi vene keeles,? rääkis Kohtla-Järve kooli projektijuht Riina Kazatsenko. Tema sõnul õpib enamik laagrilisi Kohtla -Järve III Keskkoolis, aga noori on ka Järve Gümnaasiumist, Narvast ja Tallinnast.
?Kõige rohkem meeldib noortele omavahel suhelda, see annab neile ka kõige enam kogemusi,? oli Kazatsenko kindel. Projektijuhi sõnul lõpevad ?õhtud? neil vahel alles öösel kell kaks. Õhtusesse aega mahuvad ühised teejoomised, jutlemised ja diskod.
Huvitavaks ettevõtmiseks oli mängupulm, kus abiellusid eesti noormees ja vene neiu. Pulmas oli pulmalaud, mängud, pruutpaari riided – kõik nagu päris.
Reedel anti veel viimast lihvi kavale, millega esinetakse presidendile – laulud ning lühietendus ?Sajajalgne?.
Kazatsenko meenutas, et esimestel päevadel tuli mõnel noorel ka koduigatsus peale, nad helistasid juba vanematele ja palusid järgi sõita. Paar päeva hiljem oli aga samadel neidudel hoopis teine probleem – riideid oli liiga vähe, et diskoõhtuteks ümber riietuda.
Neli korda Maarjas käinud ja eelmiseski laagris ning kahes õpilasvahetuses osalenud Jelena Sitnikova ütles, et tuleb hea meelega jälle Maarjasse, sest siin on väga hea atmosfäär.
?Maal olla on hoopis midagi muud kui linnas?, ütles tüdruk. ?Nalja saab siin palju, seltskond on väga tore, olen siit palju sõpru leidnud,? ütles ta. Neiu sõnul on eesti keele oskus väga oluline, sest ta elab Eestis.
Maarja kooli kaheksanda klassi õpilane Airi Kool ja üheksanda klassi õpilane Tõnis Teppo rääkisid, et osalevad integratsioonilaagris teist korda ning on väga rahul, sest seltskond on lahe, lõbus ja nalja saab palju. Samuti on nad laagrist endale uusi sõpru leidnud. Noortele meeldivad väga väljasõidud ja muidugi diskod. Airi ja Tõnis tunnistasid, et mõnikord tuleb vene noortel sõnadest puudu ja siis suheldakse ka käte- jalgade abil.
Maarja kooli direktor Liidia Lobareva ütles, et Maarja kooli jaoks on suur tunnustus, et integratsiooniprojekt viiakse läbi just nende koolis, see on oluline ka väikese õppeasutuse eksistentsile ning võimaldab huvitavat tegevust pakkuda ka oma kooli noortele.
Kahe kooli vaheline koostöö sai alguse aasta tagasi. Liidia Lobareva ja tookordne projektijuht Jelena Ohakas ( kelle kirjutatud on ka tegelikult tänavune projekt, kuid kahjuks on Ohakas tänaseks koolist lahkunud) kirjutasid väga sarnased projektid teineteisest sõltumatult, kuid tookord neid ei rahastatud.
Lobareva loobus mõttest, kuid Ohakas jätkas projektide kirjutamist kuni positiivse tulemuseni. Kuigi kaks naist üksteist ei tundnud, tuli Ohakas just Maarja kooli paluma, kas nad on nõus sellist laagrit läbi viima.
Integratsiooniprojekt ei hõlma aga ainult suvist laagrit, vaid ka vene laste õppimist Maarjal. Nii käis eelmisel õppeaastal Maarja Põhikoolis kolm vahetust Kohtla-Järve noori, kes võtsid osa kõigist tundidest ja said ka hindeid. Iga vahetus kestis ühe nädala, kuid järgmisel õppeaastal on plaanis võõrustada iga kuu ühte vahetust vene noori, kes viibivad Maarjal korraga kaks nädalat.
Projektijuhi Riina Kazatsenko sõnul on integratsiooniprojektis osalemine noorte keeleoskusele positiivselt mõjunud, eesti keele riigieksami sooritasid nad hästi.
EVA KLAAS
