Jõgevamaad on läbi aastate külastanud nii peaministrid, ministrid kui ka presidendid. Usutlustes Vooremaa ajakirjanikele on tõdetud, et meie maakonnas on palju vaatamisväärset ja siia piirkonda tasub panustada. Lisaks rääkisid presidendid alati inimlikkusest.
- veebruaril 1996 väisas Jõgevamaad president Lennart Meri. Üsnagi märgiline kohtumine, sest just Palamusel, kuhu Meri siirdus, näidati talle Regio valmistatud Jõgeva maakonna koolikaarti ja esitleti uut eestikeelset gloobust. „Valmistas ju „Kevade“ andmetel just Toots Palamusel esimese maakera mudeli Eestis,“ kirjutas Peep Lillemägi Vooremaas. Muide, hiljem märkis gloobuse saamise president Meri ära ka oma aastapäevakõnes.
Südamesse peab mahtuma muret ja rahulikkust
President Meri tervitus Palamusel oli suurele mõtlejale kohane. „President ütles, et Eesti on täna taas leidmas oma kohta maailmakaardil. Tuleb püüda, et mitte Eestil ei oleks vaja võita maailma enda poole, vaid maailm jõuaks arusaamisele, et Eestita ei ole ta täisväärtuslik,“ vahendas Lillemägi.
„Arvan, et kõigi eestlaste südamesse peaks alati mahtuma võrdsel määral nii rahulikkust kui ka muret. Kui ainult rahul olla, võib riigi maha mängida, ainult muretsemisega riiklus ei saa mitte kunagi valmis. Mida tugevamad me oleme, seda raskem on meid ohustada,“ rääkis Meri intervjuus Peep Lillemägile.
Küsimusele, kas Eesti ühiskonna arvutiseerimise programm on reaalne, vastas Meri tabavalt. „Kas mäletate, kuidas omal ajal hoiatati inimesi, et rongisõit kiirusega kolmkümmend kilomeetrit tunnis litsub inimesel kopsudest õhu välja ja surub silmamunad kuklasse? Samasugust vanas kinniolemist on alati olnud igal pool, kindlasti on seda ka Eestis. Kuid pidagem meeles: me elame nagu Alice Imedemaal – selleks, et ühel kohal püsida, peame jalgadele valu andma. Arvutioskuse arendamine on Eesti jaoks arenguvõimalus ja seda ei tohi käest lasta.“
Kuid ka Jõgevamaale oli president Meril suur soov. „Jõgevamaal on sündinud selline iga eestlase jaoks tähenduslik raamat nagu „Kevade“. Soovin, et vähemalt siinsete inimeste südames jääks kevad valitsema igal aastaajal.“
Jõgevamaaga on seotud Vooremaa
- veebruaril 2007 külastas maakonda Toomas Hendrik Ilves. Intervjuus Riina Mägile rääkis ta, et Jõgevamaaga seostub geograafiliselt ja ajakirjanduslikult Vooremaa, aga ka Jõgeva, Luua, Peipsi järv.
Lisaks liikus vestlus ajakirjanduse olukorrale. „Mulle kui endisele ajakirjanikule tundub, et Eesti ajakirjanduse üks põhiprobleem lähtub sellest, et meil on aetud segamini kaks asja Prantsusmaa XVIII sajandi ajaloos. Mina küsin alati ajakirjanikelt, et kui ajakirjandus on neljas võim, mis on siis esimene, teine ja kolmas võim? Tavaline vastus on, et seadusandlik ja täidesaatev võim ning kohtusüsteem. Aga see on vale vastus. Prantsuse revolutsiooni kohta, kus kirjeldatakse sündmuse algust nii, et all saalis istus kolm seisust – aadlikud, vaimulikud ja kodanlased – ning üleval rõdul istus neljas seisus – ajakirjanikud. Teksti eestindades on paraku „seisus“ ekslikult „võimuks“ tõlgitud. Nii et ajakirjanikud on seisus koos sellest tuleneva staatuse, aga ka kohustustega. Nende hulka kuulub väga palju seda, mida me haruharva näeme Eesti ajakirjanduses. Hädad algavadki minu meelest sellest, et ajakirjanikud arvavad, et nad on neljas võim, mitte neljas seisus.“
Jõgevamaa rahvale soovis president seda, et osataks inimesi väärtustada, kes on kodanikualgatusena midagi ette võtnud, mis on palju olulisem kui see, mis tuleb „ülalt“. „Minu meelest on see, mida Imbi Paju on teinud Võtikvere raamatuküla edendamisel, suurepärane näide, mida on väikeses paigas võimalik teha. Raamatuküla-laadseid algatusi oleks Eestimaal rohkem vaja,“ rääkis Toomas Hendrik Ilves.
Rüütel kritiseeris haldusreformi
- september 2006 külastas ühena mitmetest kordadest maakonda president Arnold Rüütel. Toona rääkis ta ajakirjanik Jaan Lukasele, et Eesti võiks üle minna presidendi otsevalimistele. Lisaks rääkis ta, et ei tasuks üksteisele pidevalt „ära panna“. „Selle asemel, et tahta hävitada ja kompromiteerida teist inimest, tuleks maha istuda ning aru pidada, vaielda ehk ka maailmavaateliste küsimuste üle ja siis ühiselt õlg anna panna, kui on suudetud saavutada konsensus,“ ütles Rüütel.
Selleks, et teadus areneks, tõdes Rüütel, et peamine osa rahvuslikust kapitalist tuleks suunata kaasaegse tehnoloogia ostmisele. „Siis tööviljakus suureneks ja toodete kvaliteet paraneks. Nii saavad need tooted konkurentsivõimeliseks Lääne turul, rääkimata siseturust,“ arvas Rüütel.
Kusjuures, külaskäigul Voorele aastal 2001 oli president Rüütel haldusreformi suhtes kriitiline. „Kui rääkida haldusreformist, siis mehhaanilisi ümberkorraldusi ei pea ma õigeks. Need kahjustavad Eesti ühiskonna arengut, sest omavalitsuste kunstliku liitmise tagajärjel tekivad keskused linnadesse või suurematesse asulatesse. Selle tagajärjel eemaldub võim oluliselt rahvast. Sooviksin, et rahvas osaleks kõikide üleriigiliselt tähtsate otsuste vastuvõtmisel.“
Aastal 2016 presidendi ametikohale asunud Kersti Kaljulaid külastas meie maakonda 5. mail 2018. Intervjuus Tiit Läänele tõdes Eesti esimene naispresident, et Jõgevamaa omavalitsused on lootusrikkad ja täis töötahet.
„Inimesed on optimistlikumad ja lootusrikkad. Kuid eks tuleb rääkida ka nendest kohtadest, kus on mured ja riskid. Palju rääkisime sotsiaalkaitsest, palju haridusest, samuti laiapõhjalisest riigikaitsest. Olen püüdnud igal võimalusel rääkida õmblusteta ühiskonnast, kuid see on juba saanudki normaalsuseks. Sest me teeme väga palju ära koos kolmanda sektoriga, kus teenus ei ole see, mille teeb ära kohalik omavalitsus, kohalik vald kohalikule inimesele,“ ütles Kaljulaid.
Mustveest visiiti alustanud Kersti Kaljulaid nägi Mustvees kohta, mis peaks olema valvatud. „Me teeme kogu aeg palju tööd selle nimel, et meie idapiir oleks kaasaegsete vahenditega valvatud. Usun, et kunagi saab meil olema täielik elektrooniline valve. Arvan, et peame veenma oma partnereid, et me oma piiriäärseid alasid ei ole jätnud üksi. Näiteks meie mentaalne paus Tallinna ja Narva vahel on ilmselt suurem, kui kilomeetrid seda näitavad. Me peame seda distantsi vähendama.
Meil pole täna enam seda probleemi, et muukeelsed inimesed ei taju ennast Eesti riiki kuuluvana, aga nad on natuke mures, et nende lastel ei ole võimalik saada head eestikeelset haridust veel enne kooliminekut,“ ütles Kaljulaid.
KERTTU-KADI VANAMB
