|
|
Möödunud neljapäeval avalikustatud Praxise koolivõrgu analüüsi järgi tuleks Jõgevamaal seni tegutsevast kuuest gümnaasiumist kinni panna viis. Tulevikus jääks meile alles vaid üks puhas gümnaasium. Omavalitsuste kaupa olukorda analüüsides selgub aga, et meile peaks jääma kaks gümnaasiumi. |
Analüüsi järgi tuleks kinni panna nii Põltsamaa, Palamuse kui ka kaks Mustvee gümnaasiumi. Tabivere gümnaasiumis lõpetas tänavu kevadel viimane lend ja uusi õpilasi pole gümnaasiumiosasse enam võetud. Omavalitsuste kaupa olukorda analüüsides peaks aga Põltsamaa gümnaasium alles jääma.
Põltsamaa linn on loobunud ametikooliga ühise kooli rajamisest ning teatanud, et jätkatakse munitsipaalgümnaasiumina. Palamuse vald, Luua metsanduskool ning haridus- ja teadusministeerium on alustamas koostööd selle nimel, et ministeerium teeks Palamuse valla ja Luua metsanduskooli lähteandmete alusel analüüsi gümnaasiumiõppe avamise kohta metsanduskoolis.
Mustvee linnavolikogu üritas kevadel liita Mustvee gümnaasiumi ja Mustvee vene gümnaasiumi, kuid see katse ebaõnnestus. Kuidas asjad Mustvees tegelikult kulgevad, pole teada, sest linnavolikogu peaks suutma tänavu suvel või hiljemalt sügisel siiski kahe kooli gümnaasiumiosa ühendamise või ühendamata jätmise otsustada.
Kodu lähedale peaks põhikool alles jääma
Jõgevamaal on praeguse seisuga koole pea poole võrra rohkem, kui neid siin prognoosi järgi vaja oleks. Kahanemine peaks prognoosi järgi toimuma eelkõige väikeste kuueklassiliste põhikoolide ning põhikooliga gümnaasiumide arvelt, jättes maakonnas senise nelja kuueklassilise põhikooli, kuue põhikooli ja nelja põhikooliga gümnaasiumi asemel alles vastavalt ühe kuueklassilise kooli ning kuus põhikooli. Meie maakonnas peaks prognoosi järgi 2020. aastaks olema suletud või ümber korraldatud kokku üheksa kooli.
Torma vallavanema Triin Pärsimi sõnul rõhutasid haridusministeeriumi esindajad uuringu esitlusel, et kõik omavalitsused otsustavad oma põhikoolide saatuse ise. Tema hinnangul on see hämamine, sest rahastusmudel teeb oma korrektiivid. Näiteks ei soosita praegu väikesi maakoole. Pärsimi hinnangul suunab riik oma poliitikaga koolivõrgu korrastamist. Kohalikele omavalitsustele on tema kinnitusel jäetud üsna ahtake mänguruum.
Pärsim tõi näiteks Torma põhikooli, kus ka kümne aasta pärast peaks olema 95-100 õpilast ning kool jätkab kindlasti põhikoolina. Torma valla teises koolis, Sadala põhikoolis on praegu kuus klassi. Pärsimi kinnitusel peaks nii jääma ka tulevikus. “Olen seda meelt, et algkool peab jääma kodu lähedale. Sõitma saab laps hakata ikka siis, kui kael juba kannab,” märkis ta.
Pärsim ei usu, et koolivõrgu ümberkorraldamine vähendab lähiajal oluliselt põhikoolide arvu. Hoopis vastupidi. Need koolid, kus gümnaasiumiosa kaob, jätkavad enamasti põhikoolina.
Ta ei osanud aga öelda, mis võib toimuda linnade ümbruse rõngasvaldades, kus linn ja vald poliitiliste kokkulepete tulemusena ühinevad. Torma vallavanema hinnangul võivad taolistes valdades jääda alles küll põhikooli esimene ja teine aste, kuid näiteks 7. – 9. klassi õpilased võivad tulla juba linna põhikooli lõpetama.
Arvesse ei võeta õpirännet, puudub kvaliteedi näitaja
Praxise uuringu puhul tuleb meeles pidada, et see on sündinud, võttes arvesse praegusi rahvaarvu prognoose. Analüüs ei ole korraldus kooli sulgemiseks. Numbrid ei peegelda tegelikkust, arvesse ei võeta õpirännet.
Samuti tahaksid omavalitsus- ja koolijuhid näha, et ministeerium kõrvutaks tulemusi ka teiste aspektidega. Rõhutati, et puudub kvaliteedi näitaja. Ministeeriumil on olemas arvud õppe kvaliteedist, ülemineku- ja riigieksamite tulemustest. Ka need on olulised.
Analüüsist selgus ka, et koostöö väikevaldadest naabrite vahel kooli püsimajäämise nimel ei ole elujõuline strateegia. Tõenäoline on, et kooli kaotanud valla lapsed jätkavad naabervalla asemel õppimist kas maakonna või riigi keskuses. Seda tendentsi toetab harilikult ka nii olemasolev transpordivõrk – ühendus keskustega on parem kui naabritega – kui seegi, kuhu lapsevanemad tööle sõidavad. Paradoksaalsel moel ollakse valmis lapsi pigem linna sõidutama kui naabervalla kooli panema, et see püsima jääks. Mõnel pool takistavad koostööd ka ajaloolised vastuolud naaberomavalitsuste vahel.
Ja olgugi et väga levinud argument koolide püsimajäämise vaidluste juures on väide (kuigi seda rõhutati oodatust vähem), et kui kaob kool, kaob ka külast ja vallast elu, siis pigem on tegemist tohutu lihtsustusega. Kool üksi ühtegi piirkonda elujõule ei aita (siin on tõestuseks mitmed maakonnad, kes on hoidnud väikekoole, kuniks lapsi jagub). Kool on vaid üks oluline komponent valla arengusuutlikkuse kasvatamisel, kuid vaid kombinatsioonis teiste oluliste teguritega, nagu näiteks kogukonna ettevõtlikkus, kohalik majandustegevus jm. Seega on koolivõrgu korrastamise juures eelkõige oluline määratleda nende teiste elujõutegurite potentsiaal konkreetses piirkonnas, seisis uuringus.
HELVE LAASIK
